Päikeseloojangu festivali raames toimus eile Kabli seltsimajas Hans Christian Aaviku ja Karolina Aaviku kontsert "Transkriptsioonid" - elamust kogu raha eest, kindel soovitus!
Ehk aitas menule kaasa ka täiskuu ja pitsike brändit
Päikeseloojangu festivali raames toimus eile Kabli seltsimajas Hans Christian Aaviku ja Karolina Aaviku kontsert "Transkriptsioonid" - elamust kogu raha eest, kindel soovitus!
Ehk aitas menule kaasa ka täiskuu ja pitsike brändit
Kuigi ilmaemad lubasid ilget vihma, rahet ja äikest, siis hommikune ilmavaatlus köögiaknast seda ei kinnitanud ning nii ma sättisingi end murupügamise lainele. Kui esimene laine läbi sai ja traka mootor puhkust ning jahutust vajas, istusin suvemaja pingile linnusalu vaatlema-kuulama. Siuts viskas kohe ette kanepilinnu, siis lärmas mustpea-põõsaslind ning lõpuks tundmatu lind:) Pead pöörates tundsin kivide vahel täiesti iseseisvalt ära roosamüts-peenralinnu (pildil), "Makita" ka muidugi!
Keda veel ornitoloogia poole tõmbab??
Helistab tädi (86 aastat vana):
"Mul on kaks vastamata kõnet, kohe suurelt ja punaselt - kas sina helistasid?"
"Ei olnud mina," vastan ja soovita tal vaadata nime, mis selle kõne taga on.
"Jaaahhhh...," vastab tädi. Nii teeb ta alati, kui pisut segaduses on.
"Aga kes teie olete?" pärib ta ettevaatlikult.
Pildil tädi Tiiu, kakskümmend aastat vana.
Elas-oli Mumm ja elas-oli Kuklane - võtsid kätte, heitsid paari ja nüüd on mõlemad Kuklased - on ju loodus imeline! :)
Pildil kuklaste maja, sellises lossis nad elavadki! Pilt looduskalender.ee
Helistab poeg, IT guru - aiaposti voodri ladujad jõudsid posti mütsi alla välja ja tekkis küsimus, kas lõigata klompkivi või silikaadist südamikku. Kuna oli üht-teist vaja selgitada, esitasin ka ise paar täpsustust ning kuulen poega perfektses ingliisis kelleltki midagi küsimas. See vastab samuti üsna sujuvalt ja ka võõrkeeles. Täitsa imestasin, aga lahendasime probleemi ära ning hiljem palusin pojal pisut privaatsemalt suhelda ning uurisin, mis maalt postiladuja ka pärit on? Kujutasin juba igasugust eksooti ette.
"Vist venelane," vastas poeg. Ärge tulge enam ütlema, et ei saa.... :D
Eile oli Kablis teatriõhtu - külas oli Häädemeeste Huviteater, laval "Mees kaalude tähtkujust", autoriks Feliks Kark, lavastaja Aire Koop. No oli see vast tulevärk - eesriide avanedes üllatas äärmiselt tihe ja rekvisiitide rohkusest ägav lavakujundus, aga nagu hiljem selgus - kõik oli asjakohane.
Peategelase mnemotehnika ning lavakõne olid igati kiitust väärt - meie näitetrupile eeskujuks! Sisutihe ning lõpuni kaasahaarav kahetunnine etendus, jäin igati rahule. Ka kohalike prouade veetav puhvetilett oli ligitõmbav nii enne etendust kui ka vaheajal - värske kohupiimakook ning tükike kringlit koos masinakohviga sobis just etenduse meeleoluga :) Vestlesin vaheajal lavastajaga - plaanis on sügisel korraldada lühietenduste festival, proovime selleks ajaks ka meie trupi kolmanda tüki lavavalmis küpsetada:)
Kuur saab uue põranda. Vaja veel seened (mõni nimetab ka konnadeks) külvata ning betoon võib tulla.
Seinalt võib terasem vaatleja leida vanavara:)
Abikaasa askeldas uut telekat digiboksiga ühendada (ikkagi insener), vaatas siis minu töönurga poole ning lausus mõtlikul häälel:
"Sul võtame ka lühemaks!"
Vaatasin kärmelt - ei olnud nuga või kääre ei vasakus ega paremas käes.
Juhtmepusa mõtles inimene, juhtmepusa! :)
Mehed - üllatuste vältimiseks hoidke oma juhtmepusad võimalikult lühikesed!
Kuu on metsa tagant tõustes
Jälle läinud ennast täis
Küllap päeva ajal taas ta
Päikesel vist külas käis