Minu haaremid

     Avasin südamevärinal meilboksi potsatanud MTA kirja, mille sisuks oli "teavitus". Tulevad kontrollima, kuradid, või midagi....Aga ei! Hoopis rõõmsam uudis oli. Selgus, et mind on ülendatud vägagi huvitavasse ametisse:

Lugupeetud Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital esindaja

Anname teile teada, et 1. juulil 2014 rakendub töötamise register.

Tööandjate jaoks on registri rakendumisel suurimaks muudatuseks see, et alates 1. juulist peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajad haigekassa asemel registreerima Maksu- ja Tolliameti töötamise registris.


Pildil grupp meie töötajaid  töölissööklas. Minu isiklik lemmik on paremalt teine!

Kelle lapsed?

    Seisame pojaga akna all ja inspireeritult sügavtihedast uduhämust ja punakat taevast raamivast peissaažist, pomisen omaette - "Konrad Mägi".
    "Ma ei näe ühtegi meesterahvast", konstateerib kunstihuviline poeg,  raamatuillustraatorina pärjatud ja kunsta sisseastumishindamisel 10st 9 punni saanu....
     Põhikooli esta eksamil pidid noored oma sõnadega kirjeldama nn. vanaema ütlusi: haaras härjal sarvist, villast viskama, vihma käest räästa alla - kokku kuus ütlust. Mu tütar sai kuuest kaks õiget, kusjuures valikvastustest ütlusele "villast viskama" valis ta vasteks "villast kinnast viskama"...
Õnneks oli ortograafia-osa korras ja nadi "neli" tuli ära.
   Mis ma öelda tahan - kõiges on süüdi internet! Ei loe tänapäeva noored raamatuid, ei loe! Tuleks teha nagu Luuasaare Üülu - printida kogu see internet välja ja ära põletada, rsk!
   Krdi "Fahrenheit 451", ma ütlen....

   Illustreerival pildil pole midagi tegemist minu lastega, hoopis Luuasaare Üülu jälgib interneti põlemist. Kes sadulas istub, pole teada!

Kus me oleme?

 

   Peale kaht tundi laevas ja 200 kilomeetrit maanteesõitu sättisid töölised end roobadesse, haarasid kirved ja kangid tugevatesse-rakulistesse pihkudesse ning alles siis märkas kõige söekam küsida:
"A v kakom gorode mõ nahhodimsja?"
Naantalisse viisin kullakesed, isegi Muumisaarel käisin korraks. Muidugi ilma töölisteta:P

Pildil demonstreerib naismaaler turvavarustust.

Märgid

   

  Otsustasin rikastumise eesmärgil lototama hakata. Manuaalidesse süvenemata täitsin viiel piletil kaks mänguvälja ja jäin kerget elu ootama. Esimene loosimine  ei andnud ühtki õiget numbrit. Teisel loosimisel sain ühe õige, kolmandal kaks ja no mis te arvate, kuidas neljandal loosimisel läks? Loomulikult sain kolm õiget ja kahe mänguvälja peale kokku 4 eurot ja 20 senti raha nagu maast leitud! Üks pilet on veel - võidan nelja mänguväljaga juba kahekohalise eurosumma ja aga ma siis priiskan! Ka muidu oli eilne äärmiselt märkimisväärne päev:P

    Pildil rõõmustab meie tupiktänava rahvas minu enneolematu edu üle õnnemängudes ja armuelus.
Mina triibulises ülikonnas.

Kirjad teise ilma

     Käisin ema sünnipäeval. Pärnamäe kalmistul. Isegi reha oli kaasas, et siblin natuke. Kaugelt juba näen, et kellegi hellad käed on lilli istutanud, arvasin, et ehk mu lihane tädi on enne mind sünnipäevale jõudnud. Aga ei - kui hakkasin rehaga ringe tegema, märkasin ema kivi kõrval mingit plastikaati mähitud ümbrikku. Esimese ehmatusega arvasin tegu olevat
 kalmistu administratsiooni teatega, et võtavad krundi käest:P Noh, räämas ja hooldamata:D Võtsin ikka julguse rindu ja avasin vettinud ümbriku - sees oli sünnipäevakaart emakesele. Tekst oli ka - meie olime siin, sinu klassiõed - ja neli allkirja....Nüüd mõtlengi, et peaks ka iga käimiskord jätma lipiku teadaandega, et sinu poeg käis siin, istutas kaks võõrasema, süütas küünla ja tuleb sügisel uuesti. Ning muidugi allkiri!

    Pildil kirjutavad neiud kirju tulevikus lahkuvatele klassiõdedele. Krt., ma ütlen - elada tuleb olevikus, neiukesed!

Veel üks Piret

      Anne Veskil on selline tore laul - "Veel üks pilet". Saatanlikel seitsmekümnedatel sai teatud kohas ja teatud seisundis pealkirja vastavalt olukorrale interpreteeritud:P
      Ühtlasi tervitan Annet ja mõlemat tema loomingu austajat Viinahaualt!

Blond või brünett?

 

  Poeg pidas sünnipäeva. Seekord said külalised lambakarreed. Mmmmmm...... Aga mitte kulinaariast ei tahtnud ma rääkida. Mõni päev tagasi hakkas mingil põhjusel tööle poja maja signa ja kuna see on ühendatud otse USSi keskusega,  helistas sealne valvetegelane ning nõudis salasõna, mis koosneb neljast numbrist. Poeg, öisest äratusest uimastatult, teatas telefoni oma pangakaardi pinni, mille peale dispetšer ütles aitäh ja lülitas piniseja välja....:D
    Minuga juhtus sarnane segadus ülevatel üheksakümnendatel, kui keset rauget suveööd anti ukse taga kella. Ajad olid ärevad, paar päeva tagasi olid mu kontoris käinud mingid musklis tegelased, otseselt küll mitte ähvardamas ega nõudmas, aga ikkagi.... Jalgade värinal koperdasin trepist alla ja ust avamata nõudsin aru, kes mu und öösel kell 3 häirib. Vastuseks tuli venekeelne küsimus, kas eelistan blondi või brünetti....Kuna naine jäi ülakorrusel turvakaalutlustel voodisse, ei saanud temalt ka nõu küsida:P No lõpuks selgus kinnise ukse tagant peetud läbirääkimiste tulemusel, et lõbusad neiud olid tellitud majja, mille numbri taga oli veel täht A

Pildil - no on ju keeruline valida?
Märkus - kõik pildil nähtav on vanem kui 16 aastat!