Kuumus

 

  Just sadas maha....tahaks öelda "esimene lumi", aga kahjuks oli tegu üksnes tillukese padukaga, aga asi seegi. Uurisin pikaajalist ilmateadet - ikka seesama, kuumus-kuumus-kuumus. Kunagi oli mul majas isegi konditsioneer, aga nüüd pean ööbima nagu kass tulisel plekk-katusel, mina - tõsi küll - katuse all:D
    Mul on kuumade kodumaa suvenähtustega isiklik suhe ka - ajateenijast poeg sündis läbi Eesti kuumarekordi päeval. Mida mina sel päeval tegin, ei taha lugejad teada ega mina meenutada:P
Pühapäeval käisin jälle Kaitseväe pioneerilaagris - poistel oli lubatud visiteerijaid rõõmustada spordirõivastuses, ainult troopikamüts pidi lisaks olema. Poiss on endiselt reibas, sel nädalal on esimesed laskeharjutused ja metsalaager. Kindlasti õpivad ka ühe tikuga lõket süütama ja muid pioneerioskusi:D
   Eile käisin korraks ka mereõhku hingamas. Meri oli kuradima kaugel, tuli üle mitme liivapõndaku ronida, aga preemiaks sai rannas näha läbi liivaluidete rullinud Vitarat, mille uksed olid pärani ja idanaabri järeltulijad nautisid täiega habemega naise või habemeta poiste reibast tümpsumuusikat. Rusikas oli taskus küll täitsa rullis, aga kodanikujulgusest jäi puudu, küll ma oleks maakeeles nendega mölisend!:P Loodan, et need tegelased oma nelikveolisega liiva kinni jäid!

Pildil grupp suvevormis ajateenijaid. Poega ma pildile ei lubanud!

Laululahing

   

     Paar päeva tagasi helistas reamees lausa tunnikese tavalisest varem. Teatas, et nad olid õhtuse rividrilli ajal üle laulnud teise rühma, mistõttu rühmaülem andis telefonid varem kätte. Rühmalauluks valisid noorsõdurid "Pistoda laulu". Uurisin, kas poeg ikka teab, mis filmist see laul on - no muidugi ei teadnud. Minu arvamuse peale, et nüüd teab ta vähemalt ühte laulu peast, teatas noorsõdur, et ikka kahte - hümn peab ju ka sõduril peas olema:D
     TPI sõjaväelaagris Tapa garnisonis pidi ka meie rühm rivilaulu valima. Ohvitseridele väitsime, et meie vene keeles laulda ei oska, mistõttu lubati laulda ka eesti keeles. Lauluks sobis hästi "Metsavennad":D Marssisime õhtusel drillitunnil mööda apelliplatsi, et ai-tsihh-ai-tsahh! Muidugi kaua see lõbu meil ei kestnud - öördajaid on eestlaste seas alati. Kui kogu laager rivvi tõmmati ja meie rühma eriliselt piitsutati, ajasime meie silmad punni, et oligi fašistide laul vä???:D Järgmiseks päevaks kästi uus rivilaul omandada. Korraks mõtlesime küll "Jää vabaks Eesti meri" peale, aga söed olid alles kuumad ja ühel kroonus käinud poisil tuli mingi omaaegne venekeelne laul meelde - seda laulsimegi omal viisil.
    Järgmiseks ootan, mis tantsud noorsõdurid ära peavad õppima.

    Pildil grupp metsavendi mõni hetk peale laululahingut.

Mu poeg on ajateenija

  

   Poeg läks kaitseväkke, vile suul ja naeratus näol. Eks ma reservohvitserina üritasin talle üht-.teist eluks vajalikku nimetada, aga ega ta kuulanud! Veel autos kordasin üle, et noore-ajal on su voodi alati halvasti tehtud ja relv alati puhastamata. No nii oligi, esimesed muljed on küll reipad, aga just see kumabki läbi, et noorte distsiplineerimine ja ühte mõõtu viilimine käib täie hooga:)
    Teise nädala lõpuks olid kaasavõetud varud ammendatud ja reamees palus üht-teist lisaks hankida. Seda olin ma muidugi kuulnud, et kaitsevärvi T-särke on hooajal raske saada - pidin kolm kaubakat läbi jooksma. Muu nänniga oli lihtsam ja nii ma väeosa värava taga kella andsingi, kilekott näpus.
Annan aga kella ja ei midagi. Piilun aknast sisse - suur tühi tuba. Annan veel kella, mille peale kuskil pea kohal hakkas prigisema valjuhääldi, et astugu ma aga sisse, uks ju puha lahti! Ukse taga avar tühi ruum, seina ääres reas toolid. Vaatan vasakule, seal samasugune ruum, kah toolidega. Astun areldi edasi, kui juba tuttav hääl pisut kärsitumalt seletab, et kuhu ma lähen, andku aga dokument. Vaatan ringi ja siis saan alles aru, et vasak sein on hoopis parempoolse peegelpilt ja selle peegli taga istub kärsitu hääl. Peegli sees oli ka sahtli moodi värk, pistsin sinna oma ID. Pisku aja pärast astus läbi peegli habemetutiga allohvitser, kes võtttis mu käest kilekotikese noorsõdurile ja lubas mul lahkuda:)
Eile noorsõdur helistas ja oli saadetisega rahul. Esmaspäeval juba eksam määrustiku peale. No küll peatselt paelad peale saab!

    Pildil grupp noorsõdureid puhkehetkel. Poeg on selgelt äratuntav!

Minu vitaalsuse saladus

     Üks välismaale mehel pagenud keska-aegne klassiõde orgunnis klassi kokkutuleku. Muidugi olin paljusid klassikaaslasi näinud kooli juubelitel, aga mõned olid ka täitsa nägemata. Sain ühe klassiõega juba parklas kokku ja kui üle platsi minnes ta viipas, et näe, need ka juba kohal, siis mina ei näinud ühtegi tuttavat inimest:D No pikapeale hakkasin ikka nägusid tuvastama ka! Tüdrukud olid lihtsalt vanaks jäänud, aga poisid paksud ja peast hallid. Miskipärast pidas üks klassivend vajalikuks märkida, et ma näen hea välja!? Tema küsimuse peale, et mida ma sellise konditsiooni saavutamiseks teen, et kas vehin hoolega trenni teha või kasutan ma mingeid vaimseid tehnikaid, vastasin ma lihtsalt ning selgelt  -  naised ja alkohol. Kusjuures alkoholi ma ei tarbi!:P

   Pildil saategi mind näha kogu mu ilus, loomulikult koos oma jänkukesega.

Lõpetamise järjekorras

  Tütar lõpetas põhikooli. Aktus oli jube pikk - ikkagi neli klassikomplekti. Noored nägid oma ilusates tualettides välja nagu kohmakad karupojad. Minu laps ütles ka, et kontsakõndi harjutades kukkus mitu korda:D Õhtul oli mitteformaalne lõpupidu. Lugesin siis sõnad peale, et neiu krantslike kaasõpilaste ebaõpilaslike teguega kaasa ei läheks. Pärast uurisin, et mida peol ka tehti.
    "Ah, poisid jõid õlut ja vahtisid telekast jalkat", teatas tüdruk.
    
     Sellised poisid siis. Tüdrukute tegevuste kohta ei öelnud tsikk sõnagi:P 

    Pildil 9.D lõpupeol. Minu tüdruk on televiisoris.

Minu haaremid

     Avasin südamevärinal meilboksi potsatanud MTA kirja, mille sisuks oli "teavitus". Tulevad kontrollima, kuradid, või midagi....Aga ei! Hoopis rõõmsam uudis oli. Selgus, et mind on ülendatud vägagi huvitavasse ametisse:

Lugupeetud Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital esindaja

Anname teile teada, et 1. juulil 2014 rakendub töötamise register.

Tööandjate jaoks on registri rakendumisel suurimaks muudatuseks see, et alates 1. juulist peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajad haigekassa asemel registreerima Maksu- ja Tolliameti töötamise registris.


Pildil grupp meie töötajaid  töölissööklas. Minu isiklik lemmik on paremalt teine!

Kelle lapsed?

    Seisame pojaga akna all ja inspireeritult sügavtihedast uduhämust ja punakat taevast raamivast peissaažist, pomisen omaette - "Konrad Mägi".
    "Ma ei näe ühtegi meesterahvast", konstateerib kunstihuviline poeg,  raamatuillustraatorina pärjatud ja kunsta sisseastumishindamisel 10st 9 punni saanu....
     Põhikooli esta eksamil pidid noored oma sõnadega kirjeldama nn. vanaema ütlusi: haaras härjal sarvist, villast viskama, vihma käest räästa alla - kokku kuus ütlust. Mu tütar sai kuuest kaks õiget, kusjuures valikvastustest ütlusele "villast viskama" valis ta vasteks "villast kinnast viskama"...
Õnneks oli ortograafia-osa korras ja nadi "neli" tuli ära.
   Mis ma öelda tahan - kõiges on süüdi internet! Ei loe tänapäeva noored raamatuid, ei loe! Tuleks teha nagu Luuasaare Üülu - printida kogu see internet välja ja ära põletada, rsk!
   Krdi "Fahrenheit 451", ma ütlen....

   Illustreerival pildil pole midagi tegemist minu lastega, hoopis Luuasaare Üülu jälgib interneti põlemist. Kes sadulas istub, pole teada!