Moemiilits

     Kokku oli neli klassi. Tegelikult kaheksa, aga need olid jagatud kahe aktuse vahel. Neljast kolm olid kohalikud, neljas oli ukrainlaste klass. "Meie" tüdrukud oli lõhikutega kleitides, sääred välkusid, kontsad klõpsusid, poistel olid ülikonnad (tõsi - vaid mõni üksik lips). Tosse kanti nii ülikonnaga kui ka piduliku kleidiga. Ka poja klassijuhatajal olid tossud. aga ühe paralleeli klassijuhtajal seevastu kümnesendised kontsad. V.ilus! :) Direktor kätles ja ulatas tunnistuse, klassijuhataja embas ja andis roosikese. Poisid kummardasid, tüdrukud tegid kniksu. Ka see kontsadega klassijuhataja kniksutas:)

Ukraina lastest hakkas mul kahju - väga vabandan, aga nad nägid välja nagu kubujussid. Ma saan ju aru, et majanduslikult on neil tõenäoliselt üsna vilets seis ja ka õppeprogrammi läbimine polnud kerge, aga "meie" laste kõrval oli dissonants märgatav. Igatahes meie riigi hümni laulsid nad kenasti kaasa.

Üritasin südmust jäädvustada - klasside sissekõnnil võtsin fookusesse paraku täiesti vale noormehe, väljamarsil - nagu ka videost näha - on ikka õige poiss. Näpus närtsind roos ning kiitusega lõputunnistus. Isasse!:)

LaMuumarket

   

 Puumarket on mõnda aega olnud ka Muumarket, st. lisaks puidule saab sealt hankida ka muid ehitusmaterjale. Nüüdsest nimetan pikaaegset hankijat LaMuumarketiks, sest saatelehe vormistamisel uuris müügimees,  kas ma jäätist armastan. No kuidas muidu - maias nagu ma olen:) 

   "Head kliendid saavad tasuta jäätise valida," teatas müügimees Aimar.

Vaatasin ringi - halbadele klientidele mõeldud vitsakimpe ega pöidlakruvisid ma ei märganud.

Ma siis võtsin ühe rammusa maiuse:) 

Loomade päev

    

 Käisime Arturi-vanaga taas toreda veterinaari juures. Eelnes fotosessioon, mille käigus üritas poeg Arturi murettekitavat kehaosa piisava ülevaatlikkusega pildistada, aga koer muutus sellisest tähelepanust ärevaks ja eriti midagi välja ei tulnud. Veterinaar oli kena neljakümnendates proua, kes taas teostas kaugvaatlust, pani loomale mingit indikaatorlahust silma ja otsustas lõpuks, et küllap on mõni oks silma läinud. Kirjutas muidugi  tilku, igaks juhuks ka antibiootikume ning selle kõrvale seletas pikalt-laialt ning kätega ilmekalt žestikuleerides, kuidas talle endale oli sel kevadel oks silma tunginud. Kuulasin heldinult kena proua juttu ja korraks mõtlesin, et mõnikord võiks ju ilma koerata kliinikusse tulla. Kaebaks, et näpp valutab või midagi....:)

   Kodualevi piiril jalutas rebane üle tee - just ülekäigurajal:)

Veiniakadeemia

 Käisin prügilas igast sodi viimas - emand oli pakkinud kenasti eraldi klaasikillud ning keraamika, lisaks tuksis ja remondikõlbmatu trimmer ning veel üht-teist. Kena minuealine proua vaatas sisu üle ning määras kraami hinnaks üks ja kaksknd kaks. Minu viguritega mälu pakkus prouale infoks, et omal ajal oli siuke hind piiritusveini pudelil. Jooki kutsuti erinevate nimedega, üks oli näiteks "planguvärv". 

"Mhmhh," meenus ka prügilatädile. Toksis midagi oma aparaati ning lisas: "Ainult rublades."

Kindel ma pole, kas just pildil olev "Agdam" sellise hinnaga müügis oli, aga nimetus kui selline kutsub siiamaani esile sügavaid öökeid:)

Minu Gulag

   

    Õueala on tsipa alla hektari, krunti liigendavad kaks maja, saun, kuur, mõned ilualad ning Tootsi peenar. Kõik ülejäänud ruutmeetrid on muru :) 

   Soe, vihmatu, pilvitu, +25 ja mina muudkui niidan!:)

Põrgukuumus

   

   

Kuradivorst

   Lastevorsti sõin hommikul

   

Jah, mina olengi see isa, kes enda unistusi laste peal välja elab!

 

    Juba esimeses klassis meeldis mulle  liikuvas aabitsas tähtedest pilte moodustada, ikka liikuvaid! Siis tahtsin saada Lev Jašiniks, käisin mitu aastat "Dünamos" trennis. Kui treener avaldas arvamust, et minu robinsonaad on nagu lendaks siga taevas, tulin ära. Poja panin see-eest Nõmme Kalju jalkatrenni. Tulidki Eesti meistriks - no tema võistkond küll noorte meistrikatel. Siis mõtlesin veel, et infotehnoloogias on tulevikku. Neljandal kursusel käisime Tipi arvutuskeskuses midagi perfolintidele toksimas ja mu huvi lahtus. See-eest vanim poeg on rahvusvahelises IT-firmas teamleader! Vott! Kaheksakümnendatel kutsus keska-aegne dire mind kõurikutele ajalugu õpetama - pidasin vastu terve õppeaasta, keegi knopkat toolile ei julgenud panna. Mina seevastu panin vaba käega kahtesid-kolmesid, paar viielist olid ikka ka klassis. Noorem tütar sai nüüd klassi juhatada. Kuuendikud olid veel ekstra palumas käinud:)  Keskas olin kooli kossumansa asendamatu paremäär. Pingutasin eelkõige seetõttu, et kaks korda aastas käisime Lätis-Leedus sõpruskoolidega kohtumas. Sport spordiks, aga kohtumised naabervabariikide tütarlastega olid tõesti meenutamist väärt! Noorim poeg mängib ka kossu, ikka oma kooli võistkonnas. Edasi ei julge mõeldagi:)

Seega unista suurelt ja su lapsed teevad su unistused teoks. 

Pildil  vanim laps juba teist päeva filmimekas.