Eile oli tilluke juubel pisikesel tsikil. Muidu oli tore, aga kuna laps võistlusmängus sünnipäevalistest eelviimaseks jäi, siis natuke mossitas. Kui suur tsikk asutas lapsi koju vedama, küsis väiksem, et kas ta ikka autoga sõita oskab? No muidugi, alles sai ju load, mis siin imestadagi....
Sõpradega istusime seekord Veskis kah juubelilainel. Kuna sõbra sünnipäev lähenab, ajan juba pikemat aega talle keelt kõrva, et tehku kah midagi, kasvõi tagasihoidlik saunapärastlõuna headele sõpradele. Üritusele hoogu andes leiutasin, et kuna eesti mees elab niivõrd lühikese elu, oleks paslik juubeleid ette pidada. Nimelt kolmekümnese sünnipäeva kukkudes oleks iga järgmine juba neljakümnes juubel, alates neljakümnendast pühitseks igal aastal viiekümnendat juubelit ja siis, kui muidugi Jumal annab, ka kuuekümnendat. Oleks rahval lõbus ja ka ise rahul, et midagi ei jääks tegemata.
Sõber nüüd mõtleb, kas ta tahab detsembris juba kuuekümneseks saada;)
2 comments:
Jääh, ma ka siin kevadel lõhkilõigatuna mõtlesin, et äkki peaks viiekümnenda ära pidama, muidu jääb äkki pidamata. Nüüd ikka arvan, et peaks õigesse aega lükkama.
No näed, polegi mina üksinda mõttehiiglane;) Aeg-ajalt tekib endalgi tunne, et küll ma veel pean ja teen....
Post a Comment