Jalutan täna Valdeku poes lõunaampsu otsida. Ees veereb kaubakäruga lönt-lönt sammul suurt kasvu tugevamapoolne blondiin. Äkki pöörab too nii järsult, et müksab käruga ühte vanemat prouat. No juhtub, eksole! Oleksin küll oodanud vabandamist, aga ehk noorproua ei märganudki. Vanem proua tõmbus kohkunult tagasi ning järgmine ohver olingi mina. Nüüdseks oli blondiin mõrvarkäru enda järel sikutada võtnud. Astusin rahulikult tema käru sabas, vaatasin salatiriiuleid, kui käru kolinal mulle kubemesse lendas. Korvist vaba käega sain otsast kinni ning lükkasin selle endast eemale.
"Missa trügid?" kostus kohe.
"Pole vaja kodanikele otsa sõita," vastasin vaoshoitult.
"Norid tüli, kullake?" kudrutas blondiin mesimagusalt ning ma ei liialda - ingli häälega, samal ajal uueks tankirünnakuks valmistudes. Põikasin hooguvõtvast kärust kaugemale ja eemaldusin lahingutandrilt. Salat jäigi ostmata. Fuuria jäi käruga järgmiseid ohvreid passima, ise omaette pomisedes. Sain muidugi aru, et küllap tegu vaimse probleemiga, aga jäin ikkagi poe juurde passima. Ja palun väga - tuli prouake koos oma käruga, laadis kraami väikesesse Mersusse, käis oksad harali paar korda ümber auto, kakles möödasõitva autobussiga (selle poe ees pargivad autod praktiliselt sõidutee servas, et autosse saab istuda ainult siis, kui esimeses reas sõidukeid ei liigu), jättis tühja käru ühele parkimiskohale vedelema ja tuhises minema.
Mul pole õnneks sedalaadi juhtumeid elus palju olnud. Meenus ammune lugu, kui värske tudengina, tekkel tähtsalt peas, astusin mööda Viru tänavat ning vastutulev ja samuti omaette pomisev vanamutt pobises minuni jõudes: "Mölakas!" Vastu molu sain ka, rusikaga. Nina oli mitu päeva paistes. Siis sain kadunud abikaasa käest taburetiga pähe. Pea läks katki. No ei hakka salgama, küllap oli asja eest. Üks temperamentne slaavlanna äsas kunagi jalaga õrna kohta, ei jõudnud blokki ette. Natuke valutas, aga kaks last tegin pärast seda veel.
Neid agressiivseid naisi, kes elu jooksul on mulle kaela karanud, pikali lükanud, jalust nõrgaks löönud, küüsi ihhu ajanud, ei hakka meenutamagi - see ju elu loomulik osa:)
Aga täna jah, tõesti häiris ja eriti see, et ma ei osanud nagu adekvaatselt reageerida. Mida sellisega teha??
Illustreerival pildil kasutab juhuslikult valitud agressiivne naine rooste-eemaldit (rust remover) epilaatorina.
2 comments:
Teinekord võta käru.. on, mille taha varjuda... ikka plaan B peab tagataskust olema.
Plaan B on naine tanki panna:) Las siis paugutavad.
Post a Comment