Mu hea sõber on saavutanud uue, kõrgema taseme - pärjakandmise taseme. Mees, kes peale insenerikursuse lõpetamist ronis üles karjääriredelist, ühtki pulka vahele jätmata - jaoskonna meistrist Ehitusvalitsuse juhatajaks - siis ei saanud päriselt pihta kapitalistliku töö rütmile, küll petsid kaasomanikud, mõnikord vedas lihtsalt ärivaist alt, oli pikalt lausa töötu, tegeles juhu-ja transporditöödega, on nüüd uues töökohas saavutanud uue, arvestatava taseme - pärjakandja. Asutuse juhtkond otsustas nimelt tuntud ehitustegelase matustele saata asutuse pärja kandma just tema, aasta tagasi lihtliikmest osakonnajuhatajaks tõusnud mehe.
Hea sõber, soovin, et su järgmine tase oleks taas vaksajagu kõrgem - ehk usaldatakse koguni tammist kirstu kandma, võib ka olla, et koguni minu oma!
pilt www.lilleparg.ee
1 comment:
Armas Konn!
Paraku peab keegi ka pärga kandma ja mulla peale ajama. Hea, kui seda tehtaks mitte käsu peale, vaid mingil muul ajel...
Post a Comment