Monday, February 7, 2011

Akvaarium


Mõnikord on saalis üks eksamineerija, mõnikord kolm, aga juhtub ka, et viisteist. Siin on 200 fotot, püüdke ära tunda, keda oleme selles toas eksamite ajal juhtunud nägema. Aeg läks. Nüüd otsige välja need, keda olete näinud ainlt üks kord. Kriipsutage selles tekstis maha kõik o-tähed, alla joonige kõik a-tähed, s-tähtedele tõmmake ring ümber. Selle subjekti tegevusele, nagu ka raadiole, ärge tähelepanu pöörake. Aeg läks.Subjekt teeb nägusid, üritab pliiatsit ära tõmmata, lööb tooli mu istumise alt ära. Raadio sekkub omakorda - tõmba s maha, jooni o alla....Mõnikord tuuakse tuppa luksuslik lõunasöök, mõnikord unustatakse. Mõnikord lubatakse tualetti esimesel nõudmisel, mõnikord peab kolm korda paluma. Mind viiakse iga päev vaimseste ja füüsiliste võimete piirini. Nii mina kui ka nemad tunnetame seda piiri üsna selgelt. Kaugelt üle kesköö vajun riietega voodisse ja uinun silmapilkselt, aga seda hetke nad vaid ootavadki - pimestav lamp suunatakse otse silma: 262 korutada 16-ga! Noh, kiiremini! Peast, see on ju nii lihtne. 4192 karjun ma neile ja tuli kustub.

Ülaltoodu oli kirjeldus autori sisseastumiseksamist NSVL Sõjalis-diplomaatilisse Akadeemiasse, mis omakorda oli GRU (NSVL Sõjaväeluure) kattevari, Viktor Suvorovi raamatust "Akvaarium". Akadeemia hiilgavalt lõpetanud ja ohvitseriauastmeid ridamisi ennetähtaegselt saanud mees murdub peale nelja-aastast tööd sõjaväeluure residentuuris Genfis ja põgeneb inglaste tiiva alla. Kirjutanud mitmeid raamatuid NSVL agressiivsest välispoliitikast, luure-ja diversioonitööst, on käesolev raamat minu arust kõige paljastavam selle enamusele meist romantilise ja vaid pisut ohtlikuna tunduvale "mõõga ja mantli" loo tegelaste elule. Higine, räpane, ropp ja moraalitu igapäevatöö, ühest küljest hall ja rutiinnne, teisalt edu korral peadpööritavaid võimalusi pakkuv. Jõhker erilaager, kus tulevased diversandid harjutavad tapmist surmamõistetute peal, õppe-eesmärgil sõjatehaste töötajate provotseerimine ja äraostmine, mis lõppeb töötaja reaalse vangistamisega, sõbrale postkasti piibli sokutamine, et kontrollida tema ustavust piiblist juhtkonnale kohese teatamise moel jne., jne.
Peale selle raamatu lugemist ei aja omaaegsed, saati siis kaasaegsed luurepõnevikud, musti prille ja häid ülikondi kandvatest superagentidest enam ei naerma ega nutma.
Suvorovile (kodanikunimega Rezun) kehtib endiselt riigireeturile mõistetud surmaotsus mahalaskmise läbi.
Pilt www.tanapaev.ee

2 comments:

Emmeliina said...

hirmutad siin öösel emasid (mul neli poega)
aga tegelikult - küll tahaksin öelda, et miks ma seda ei usu. ei ütle.

konn, lendav konn said...

See oli karmilt jutustatud lugu jah;) Aga arvad, et spioonid lähevad uue peremehe juurde ainult läbi korstna? Et kõik on topeltmängu topeltmängu topeltmäng?
Võib ka nii olla....