Kuur

 

 Siuke tore nimi oli Kärdla jahisadamas asuval restol. Peakokk on mingi tuntud tegelane, nime ei mäleta, aga nii kala kui part olid igati maitsvad ja ka vaade ei jäänud millegi poolest põhjaranniku kalarestodele alla. Ilm oli õhtuks pisut vilu, aga selle vastu aitas gaasisoojendi ja pleed.
    Tahan kiita kogu välkpuhkuse programmi - algas see juhusuhtega Sõru paadikuuris, jätkus eksetega Vanajõe oru matkarajal, sujus põikega Ristna poolsaarele ning päädis läbi Kõrgessaare Viinaköögi Kärdlas Loone hostelis voodisse viskumisega. Juhusuhe oli Hiiu Folgi raames Tõnu Timmi ja väljareklaamitud, kuid tulemata jäänud Nõgisto kitarridega. No Timm natuke laulis ka, aga põhiliselt ajas muhedat juttu. Kui muidu mulle kontserdil jutustavad pillimehed eriti ei istu, siis seekord oli täitsa huvitav tema kitarride saamise lugu kuulata. Vanajõe orus tuli meelde, kuidas aastat kümme tagasi laadisin oma meeskonna bussi ja vedasin kodumaad tutvustavale tuurile. Piirdeid siis veel orul ümber ei olnud, üks töömees ronis alla vett maitsma ja punast nina jahutama, teine kusi samal ajal ülalvoolu uljalt jõkke.
    Kiidan Loona külalistemaja. Väljast täiesti mittemidagiütlev agulimaja oli seest suurelt osalt säilitanud ligi sajanditaguse autentsuse, eriti meeldisid meile üleõlitatud laiad põrandalauad ja ülalpaagiga vets, kus vett sai peale tõmmata keti küljes rippuva portselanjunniga. Kui millegi üle mögiseda, siis umbseksehitatud numbritoa ja 120 cm laiuse paarisvoodi üle. Maja pidas itaallastest poja-mamma kooslus, natuke inglist tönkasid. Nende pitsat me ei proovinud, käisime hoopis ülalnimet Kuuris õhtustamas, millest ka natüürmort koha ja pardiga.