Kiidjärv on kaunis, pildiltki näha. Viidad olid nii siin-kui sealpool kenasti väljas, põllud autoparklateks küntud, sündmuspaigale aed ümber veetud. Mõtlesime olla kavalad - saabusime poolteist tundi varem, aga ai kurja, kavalaid oli veel:D Me ei parkinud kõige kaugemal põllul, aga ikkagi tuli sündmuskohale oma 1500 sammu tammuda, kell ütles! Kuna hiidtribüünile (jämedalt 1600 inimest tooliridade järgi) ronida ei viitsinud, sättisime mugavad matkatoolid tribüüni servale, praktiliselt esirea kõrvale. Vaatenurk oli esialgu pisut häiriv, aga kui kolm ekraani helendama hakkasid, siis leppis ka armas abikaasa. Küll aga ei leppinud esialgu turvajõmm, kes meid algusest peale kahtlustavalt piilus. Veidi enne algust nihkus ta emandale külje alla ja nõudis piletit näha.
"Miks te oma kohal ei istu?"
"Meil on siin mugavam ja ohutum, kas te Tartu koldest pole kuulnud?"
Jõmm pobises midagi mikrofoni ja mõne minutiga ujus kohale Ülemus. See oli ladnam mees.
Küsis konkreetselt üle, et kas tahate siin istuda kogu etenduse ja keelas üle eesliini minemast. Me ei kavatsenudki ja õigesti tegime, sest teises vaatuses sõitis seal German Titovi Volga:)
Lavastus oli eelmise sajandi nostalgiat kuhjani täis. Joodiknostalgiat eelkõige, aga ka erudiitnostalgiat, noorusenostalgiat ja palun väga - ka nõukanostalgiat. Mis muu saab see olla, kui ENSV teeneline kunstnik peab pensionilisa teenima kombinaadi väravavalvurina. Palju-palju tegelasi, keda tänu kostümeerijate-riieturide-meikarite supertööle mängis üsna väike punt näitlejaid.
Pisut häiris peategelase kohati ülemängimine joodik-stseenides. No eks me ole kuulnud, et Kalmer oli joodik ja litsmees, aga...Ei sobinud mulle.
Muidu oli kõike - laulu eelkõige, KuKu siseelu, kuulus Kungla baar, telestuudiod, Entel-Tentel - no täielik kompott!
Eriti jäi silma ja kõrva erudiit Tiidus Priit Strandbergi kehastuses, no tuli sealt vast kildusid - näiteks järgmine:
"Abielu on nagu ühistransport - hüppad peale, mingil hetkel pead maha ronima ja keegi teine ronib samal ajal peale." No mis sa ütled, eksole!:)
Kokkuvõttes oli elamus neli pluss, kui veel pileteid saada, minge vaatama ja oma toolid muidugi kaasa!
7 comments:
Võtan nõuandeid kuulda, järgmisel nädalavahetusel on sama tee ees.
Soojad riided kaasa - vana mõisapargi põlispuude all hakkab peale loojangut üsna kiiresti jahe!
Kalmer Tennosaar on minu varase lapsepõlve ja üksinduse lohutaja-raadiohääl. Kirjeldasid väga hästi, hetkeks tekkis kiusatus, aga just selle joodikuvärgi kujutamise pärast kardan. et äkki on üle võlli. Kuigi 4 pluss on Simu poolt kõva sõna. Mine tea.
Millegipärast eesti algupärastes komöödiates tehakse joodikute kulul heatahtlikku nalja. Kui ikka kakerdab ja sõnu välja öelda ei suuda, on see ju nii nunnu.
Kuidas Kalmerit kujutav Seeman lalisedes põrandal aeles ei olnud kindlasti nunnu!
Pant ja Tiidus olid märksa nunnumad joodikud!:D
Mina ei pea joodikut nunnuks, vastupidi. Isegi, kui keegi x kuulsus oli oma eelmises elus alkohoolik, arvan ma, et seda ei peaks presenteerima, tõmmates hästi paksult värvi. Mind ei aja kindlasti naerma, kui Seeman põrandal aeleb.
Minu õnneks pole ma Sepo Seemanist eriti midagi pidanud. Kindlasti on ta suure südamega ja andekas, aga mitte minu inimene.
Post a Comment