"Kõik mis on, on praegu" - selline tsitaat on tätoveeritud Saksamaa jalkanaiskonna puuriluku kaelale. Ann-Katrin Berger, maailma üks parimaid naisväravavahte, on kaks korda seljatanud onkohaiguse ja küllap teab täpselt, mida selle tsitaadiga öelda tahab. Kirjutan alla!
Pilt Ann-Katrin Bergerist teleriekraanilt eilsest mängust Saksa-Hispaania.
Helistas Jelizaveta ja teatas suurrahvalikult nõudlikult (ning muidugi võõrkeeles), et mul vajab vahetust elektrimõõdik. Paljugi, mis mul vahetust vajab, aga see aparaat kindlasti mitte. Igaks juhuks küsisin, et mis taks on? Seepeale arvas helistaja vist, et looma-teemadel ta ei räägi ning pani toru ära.
Ärge laske endale igasugustel svetadel midagi pähe määrida, taksist olenemata.
Pildil muudetakse minu segaverelist Arturit taksiks - ärge seda koduste vahenditega tehke!
Naelapea pihta artikkel ;
https://epl.delfi.ee/artikkel/120390251/kolumn-karl-multer-isegi-kehv-seks-on-meie-tahelepanust-luhem
Mina igatahes lugesin lõpuni ning kirjutan kahe käe ning kolme jalaga alla.
Pildil kehv seks.
Eile ilmus terviseportaali raviarsti pikk oopus, millest ma suurima rõõmuga refereerin paremaid palasid:
Patsient hospitaliseeritud massiivse parempoolse KATE tõttu.
Ravi foonil kiire paranemine
EhhoKG-l südame parema poole koormust ei esinenud, minimaalne kopsuringerõhu tõus - jälgimist dünaamikas ei vaja.
Tehtud ka tuumorskriining - aktuaalse leiuta.
Jääb perearsti jälgimisele, tromboosikabinetis kontrolli ei vaja
Lubatud koju rahuldavas üldseisundis.
Väljakirjutamise staatus
paranenud
Häid uudiseid veel - tuli "Saatus..." kvartaliaruanne - aprilli teisest nädalast müügilolev teos üllatas, huvilised ostsid napilt alla kolmekohalise arvu raamatuid, mis mulle omakorda tõi sisse pea kuu pensioni suuruse boonuse:)
Saaga lõpetuseks veel kord suurim tänu hoolijaile ja ka mõned lubadused:
-punast nuppu ma ei kasutanud ega kasuta ka edaspidi;
-kaminasse ei ole kusnud ega kuse ka edaspidi;
-olen elus kuni surmani;)
Et meditsiiniteadlikud ei ehmuks - ülemine udusevõitu number on 98
Kusi lippab nigu jube
Pisut valulik on kube
Kargan püsti kukub tool
Juba lendan nagu Nool
Väikse tabla iga mool
Tiba trombi välja toob
Pildil vaade mu lamamisnurgast. Ja ei, ma ei kuse kaminasse!!!
Sellenimelise filmi tegi kunagi mu väimees, tore poiss! Aitasin veel dekoratsioonideks materjale hankida. Kirstulaudu näiteks. Aga nüüd, juureldes palat nr. 5 juhtunu üle, jõudsin järeldusele, et koridoris luurav tegelane võiski olla see noorem ja laisem poeg. Vaadake, patsiendid on nummerdatud nagu noorkari - mina näiteks olin 5-2, minust uksepoolsem 5-1 ja akna all 5-3
Astub siis pojalontrus palatiuksest sisse ja ega kaugele viitsigi minna, kohe vikatiga lahmima. Käis korra, läks ära koju, tuli järgmisel päeval tagasi ja oli täpselt sama laisk! Nagu laulusalm ütleb - esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad. Esimesed läksid üks ühel, teine teisel päeval, kolmas jäi veel palatisse konutama.
Igatahes mina pikutan Nõmmel "Poja kodu" nimelises tervisekeskuses ja olen üsna häpi:)
Solist:
Hepariin hepariin hepariin
Nüüd mu veri on lahjem kui viin
Kui juust on ka auklik mu kõht
Kas sellist Eestit me oleme taht????
Koor:
Jahh jajahh jajaa jahh
EMOs oli valvearstiks tiktoki staar, kes omandanud arstidiplomi ühes diktatuuri riigis ning B2 keeletaseme Eesti Vabariigis. Pool tundi peale kompuutrit astus mu boksi ja teatas naeratades: "Teil on kopsus trombid". Jumal tänatud, et mitte süda, arvasin. Doktor lehvis minema. Mõne aja pärast saabus poiss-hooldaja, kes heas eesti keeles teatas, et viib mind osakonda. Teel tundis ta huvi, kas mu jalad ei külmeta ja hoiatas, et nüüd tuleb järsk nurk. Osakonnas ootas keegi rämeda (viisakalt öeldes - joodiku-) näoga tädi, kes uuris, kas ma ise jaksan voodisse ronida ja tuli kohendas veel tekki ning patja. Kõrval, küll kardinaga varjatult lesis üks rahutu tegelane, kes oli rihmadega voodi külge kinni tõmmatud. Ega seal rahus pikutada saanud, too sell hüüdis iga natukese aja tagant appi kedagi Irat. Mina muidugi arvasin, et Ira on õde või hooldaja, aga oli hoopis abikaasa, kes meest külastama saabudes läks õeposti paluma, et rihmad on kõvasti, laske lõdvemaks. Ega ma täpselt seda juttu kuulnud, aga kui patsiendi abikaasa koos hohooldajatega palatisse asja klaarima saabus, kuulsin noorema meditsiinilise personali suust võõrkeelseid sõnu, milliseid ma küll olin minevikus kuulnud, aga arvanud neid unustanud olevat. Arstid on viisakad, aga konkreetsed. Kui meie palati teine asukas, kelle käe tema kiisuke (jah, ma pean silmas kassi) oli uskumatult katki teinud, üritas tervisemure asemel koduloomadest rääkida, siis nooruke habemehakatisega ortopeed tegi läbi tõlgiks oleva medõe resoluutselt selgeks, et räägime meditsiinilistel teemadel. Toit on üsna maitsev, minu jaoks ehk pisut napp, aga saab hakkama ja seinal ripub pirakas telekas.
Pildil ongi telekapult- kui vajutan vasakule nupule, hakkab lind nokaga taguma, aga kui paremale, kukub puu otsast alla. Vaatan selle seriaali lõpuni ning keeran magama.
Kuna minu arvates sai kogu kuri alguse veenikomudest paremas sääres, siis veeretati mind nagu Pulsis, hapnikuballoon järgi lohisemas, "vuntsid" ninas, esimesele korrusele. Seal kamandati püksid jalast. Peaaegu oleks öelnud, et siis minestate, aga viimasel hetkel tuli meelde, et ma pole mu teoste peategelane, vaid kõigest autor. Seda ütlesin küll, et kuna kolm päeva pole dušši saanud, siis haisen, mispeale rehmati käega, et nad kõike näinud ja nuusutanud. Sudis ta, mis sudis - trombi neetu. Veeresin murelikult tagasi, balloon järel lohisemas. Sain pool tunnikest pikutada, tuli uus hooldaja, kena kikkis ninaga venelanna. Lähme uuesti ultrahelisse. Süda aimas halba. Tüdruk jooksis kuhugi ballooni tooma ja suskas saatekirja minu kätte. Ilma prillideta oli keeruline, aga lugesin ikka välja "tuumori skriining" Süda hakkas põksuma. Sest selge see - kui jala süvaveenide tromboosi pole, siis kuskilt peavad trombid alguse saama...
Pildil minu punane nupp - Donald Vladimirovitšil pidavat samasugune olevat.
JÄTKUB
Kuna olin viimati haiglas mitukümmend aastat tagasi, siis ei mäleta, mida toona hommikusöögiks pakuti, aga kohvijook tundub olevat ikka seesama😵💫
Äratus on kell 5 - kellelt vaja võetakse verd ja mõõdetakse elulisi näitajaid, minuga ei tehtud täna mingeid toiminguid. Juurdlesin pisut, kas olen nii terve või vastupidi - enam lootust pole. Lesisin kuni kuueni, siis sain kõhupeki sisse kaks süsti. Pool üheksa toodi pildil olev kandik - riisipuder värske olemisega juustusaia ning ülalmainitud kohvijoogiga. Kõik peale helepruuni vedeliku oli tarbitav. Mingid tabletid ka. Ootan huviga "päris" arsti visiiti, sest seni on tegelenud minuga EMO - ja valvearst.
Ja ärge lootkegi, et minust pääsete - ikka kirjutan kui masin, sest internet on läbi loetud ja siin on igav.
Kui vikatimees valvas veel palati ukse taga, sirgeldasin kiiresti valmis testamendi. Refereerin lühidalt blogisõpradele mõeldut:
Hea kaasautor Kaamos saanuks minu kirjutusmasina, paki kopeerpaberit ning korrektuurlindi.
Sõbranna Biankale plaanisin pärandada kolm hooaega sõitnud talvekummid 2 tk.
Legend SSP saaks Temust ostetud tõlkimismasina, milles 183 tuntud ja tundmatut keelt.
Heale Hellele Pärnust pärandanuks ma koer Arturi - hea koos vanaduspäevi veeta.
Et mitte meesblogijaid diskrimineerida, siis Kanada-Tomi saagiks jäänuks kodaravõti jalgrattale Sputnik ning kolm kasutatud sisekummi.
Kui olin sinnamaani jõudnud, tegi vikatimees vehkat. Ülejäänud blogisõbrad peavad lootma järgmistele terviseriketele!
Pildil Helle ja koer Artur
Kinolapsed tõid. Tänan kõiki kaasaelajaid - nägin aknast piiludes mingit niitmisvahendit õlal kandvat gooti mustas tegelast nurga taha kaduvat. Selles on ka teie teene!
Peaasi, et niidumees ringiga ümber maja tagasi ei tule🙂
...oli jääda ellu. Sain hakkama! Kuulates naabervoodites ägavate vanameeste (minust veel vanemad) öiseid hääli, sain kohe aru, et olen palati terveim mees. Mina jään ellu!
Kui kogu progressiivne maailm naudib meie laulupidu, siis minu silme ees virvendavad mingid linnukesed. Kui nad ainult öösel mind nokkima ei tuleks!
Kus ma ööbin?
Et sood oleks pariteetselt esindatud, lisan Aaza-Lea pildi ajast, mil noor daam oli "Nõukogude Naise " kaanetüdruk ning pesumodell. Mis aasta pesumudelit võiks päisepildil esitletud neiu küll kanda?
Kõigile õigesti vastanuile saadan postkasti mõttelise osa Armandi kadumaläinud suspedest!
Igaks juhuks lisan, et Aaza-Lea pole mitte trellide taga - nägu on udustatud, et tema silmipimestav ilu lugejaid ei vapustaks. Pikki jalgu näete ju niikuinii!
