Kuna minu arvates sai kogu kuri alguse veenikomudest paremas sääres, siis veeretati mind nagu Pulsis, hapnikuballoon järgi lohisemas, "vuntsid" ninas, esimesele korrusele. Seal kamandati püksid jalast. Peaaegu oleks öelnud, et siis minestate, aga viimasel hetkel tuli meelde, et ma pole mu teoste peategelane, vaid kõigest autor. Seda ütlesin küll, et kuna kolm päeva pole dušši saanud, siis haisen, mispeale rehmati käega, et nad kõike näinud ja nuusutanud. Sudis ta, mis sudis - trombi neetu. Veeresin murelikult tagasi, balloon järel lohisemas. Sain pool tunnikest pikutada, tuli uus hooldaja, kena kikkis ninaga venelanna. Lähme uuesti ultrahelisse. Süda aimas halba. Tüdruk jooksis kuhugi ballooni tooma ja suskas saatekirja minu kätte. Ilma prillideta oli keeruline, aga lugesin ikka välja "tuumori skriining" Süda hakkas põksuma. Sest selge see - kui jala süvaveenide tromboosi pole, siis kuskilt peavad trombid alguse saama...
Pildil minu punane nupp - Donald Vladimirovitšil pidavat samasugune olevat.
JÄTKUB
1 comment:
Nonoh. Kõtt, kurivaimud.
Skriinigu see .... minema ! Ja üleüldse: küll nad põhjusel kaela kahekorra käänavad, ega siin mingi keskaeg pole!
Post a Comment