Kelle keldris on konnad?

  

   Jaanilauba õhtul astun majast välja (olin käinud tšekkamas mässu uudiseid), kui lõkke ja väligrilli poolt astub tõtleval sammul minu poole abikaasa keskealine, äsja isastunud poeg ja küsib minu kuulmist mööda: "Kas Mona norskab?"

"Ei," vastan malbelt, sest tema tuppa magamaunustatud paarikuune tütretirts tõesti ei vaevelnud uneapnoe käes.

Samas tekkis nagu kerge kahtlus - et Jumal hoidku, miks ometi siuke tita peaks norskama. Palusin küsimust korrata.

"Kas nad on Moskvas?" oli õige variant. Ja vastus samuti eitav:)

Korrata palusin oma küsimust ka Häädemeeste poe müüjal, kes tormas mulle uksele järele ja hõikas: "Noormees, kas teie kaotasite võtmed?" Kobasin vaba kolmanda käega taskut - kõik oli alles. Sellest hoolimata palusin: "Kas te võiksite seda küsimust korrata?"

Ise vaatasin uhkelt ringi.

Pildil arreteerib Häädemeeste kaupluse turvamees (vasakul) mu kahe liitrise viina taskusse unustamise tõttu. Pilt miskipärast Daily Mail.

Neli tundi professionaalset hoolt

     

Tahaks õelda, et isegi hoolitsust ja hellust. Näiteks medõde vabandas, et nii kaua läks.  Ööl vastu võidupäeva külastasin olude sunnil Pärnu haigla EMO

     Triaažis konutas kuus-seitse inimest, läbisin selle etapi nagu Rasmus Mägi. No mitte selles mõttes, et üle teiste patsientide kareldes, aga sama kiiresti ja sujuvalt:) Pikutasin veerand tunnikest iseenda mõtetes marineerudes, siis tehti mõningad protseduurid, Veel veerand tunnikest ja saabus patsi ja habemega arst-resident (hiljem tegin kindlaks). Siuke jutukas tüüp oli, küsis kõike vajalikku ja ehk ka natuke mittevajalikku. Olin ikka murelik. Siis hakkas muidu suht tühja vastuvõttu inimesi saabuma ja oma mure sumbus uute tulijate tõsiste tervisehädade sohu. Peatselt oli noormees tagasi ja teatas kaks head uudist. Kolmas uudis oli, et peab veel paar protseduuri tegema. Tuli üks lillades riietes muukeelne neiu ja viipas käega lifti suunas: "Teine korrus." No selge -  teine, siis teine. Rahus ja vaikuses sai ka see üritus ühele poole ja kui mitte pöörata tähelepanu asjaolule, et liftiga iseseisvalt seigeldes sattusin keldrisse, siis kõik sujus. Noor arst lehvis korra veel läbi ja arutles rohkem omaette, et kui ma juba siin olen, teeks midagi huvitavat veel. Ma hakkasin pikutamisest väsima ja avaldasin arvamust, et ehk on kodulinnas parem neid asju sekeldada. Mispeale resident teatas, et ega mu perekas sellisele  protseduurile raatsi saatekirja anda:) Jäin sellest rõõmust siiski ilma, sest konsulteerima kutsutud kolleeg jahutas residendi initsiatiivi. Seega olen endiselt eakohaselt terve mees.

     Öösel voodis pikutades lugesin digiloost, et "patsient lahkus heas üldseisundis":) Meie meditsiin on maagiline, ma ütlen!

Pildil kaks patsienti triaaži ootamas. Arst-resident lohutab end viimaste meditsiiniuudiste sirvimisega.

Pilt artsy.net

Memoriaalpingid

 

    Käsitöö ja taaskasutus:) Kandejõud kontollitud. Sildi kruvime hiljem külge. Igatahes pinkidele ritta mahub kümmekond lahjemat inimest. Vähemalt:)

Ilmateade ka - müristas piiramatu arv kordi, paar korda lõi välku ja sadas kümme tilka.

Veel üks magister

 

Pole kahtlustki, kel on pikemad jalad - ikka värskeimal magistril. Pikka õpetaja-iga!

Hariduspõld

 ...on täitsa sööti jäänud. Kirjutab ühe maakooli noor (25-aastane) direktriss:

 "Olen ka alustavate koolijuhtide programmis, kus ise veel õpin. Nädalavahetustel olen mõnel korral Tallinnas käinud. Seal elades käisin boksitrennis, seda kahjuks siin pole.“

Tsitaat "Õhtulehest"

Pildil dirketriss ning abiturient boksimas.

Pilt vintage.es

Kinuvärk

 Grupp noori kliimaaktaktiviste ukse taga sabas

Üks kass kes lebab kastis tahaks kiirelt saada vabaks

Ankru kümme avatud uus stuudio Frame und Rebel

Kus minu nimega üks tuntud  filmilooja tegev

Et olla enda vastu aus mul tuleb lisada

On teine veel vaid ühes neist end  tunnen

ISANA

Vanim laps avas Põhjala kultuurikeskuses isikliku stuudio, mille avamisgalale ma kahjuks ei jõudnud.

Avamispuhuse lulla sees on hetkel töösolevad filmiprojektid, aga neid on veel:)

Laste nimekiri

  

 Mul on tänasest kaks magistrist tütart, kaks poolbakast poega ning üks põhikooliõpilane. Sestap käisimegi värske magistriga (hispaania keel ja ühiskonnaõpetus) maiustamas ja muidu kudrutamas. Oma lastega on alati tore maast-ilmast lobiseda ja omavahel kõrghariduse omandamise kogemustest rääkida:)

Laps sõi muidugi pitsat nagu lapsed ikka:)