Peale kümnepäevast tööperioodi (mil loomulikult järgiti töö-ja puhkeaja seadust) sõitsid töömehed kodumaale puhkama. Roolis meie kaubikuvanurit muidugi kuulsakskirjutatud torumees. Niikut Helsinki linna piir saabus, hakanud bensunäidiku tuluke vilkuma ja torumees pidas tarvilikuks paaki täita. Bensukast kiirteele väljapööramisel eksisid vennikesed rajaga ja kukkusid uhama vastassuunas. Mäletate thrillerit "U-turn"? Vot nii juhtuski, et seltskond eksis naabrite pealinnas korralikult ära ja sadamasse jõudes võis vaid laevale järgi lehvitada. Helistasid mulle ja muidugi saatsin nad kassasse pileteid järgmisele laevale ümber vormistama. Helistavad tagasi ja teatavad õrna häälega, et kõik on korras, kassas oli istunud isegi venekeelne tütarlaps. See pole kaugeltki kõik.
Pool tundi enne laeva väljumist jälle telefon tiriseb ja ma mõtlen, et noh, küllap teatavad, et istuvad laevas ja libistavad olutit. Telefonist kostub hoopis venekeelne hädakisa, et passid võeti ära ja toll tuustib kottides ja neil on peal ebaseaduslikult omandatud mööbel ja kohe pannakse nad vangi ja teatagu ma nende naistele, sest telefonid võetakse ju vangipandutelt ära.
Lühidalt oli jama selles, et sadamas tiirutades(seal kuradi pekkad ju ehitavad kogu aeg ja muudavad neid laevalesõidu skeeme) mõlkisid võõrtöölised ära mu vana kaubiku (ikka täitsa auk on külje sees) ja ehk selle rähklemisega tõmbasid endale tollimeeste tähelepanu. Vaadati läbi kotid (haisev must pesu ja tööriided), kamandati ka kaubaruum lahti, aga see oli tuubil täis tellijalt lunitud vana mööblit. Käisin nüüd kaubiku kahjusid hindamas ja nägin siis ka salakaupa - mina küll aru ei saa, miks pidi seda Soome läänerannikult Tallinna vedama. Aga toll nõudis muudkui paberit selle kohta, ei omandiõigus on minu meestele üle läinud ja ega ometi pole Soomemaal vargil käidud. Palusin siis tellijal suhelda tollimeestega ja veerand tunni pärast olidki mehed päriselt laevas.
Torumehel igatahes värisesid nii käed kui jalad ja mul tuli talle tükk aega kinnitada, et peale puhkust Soome tagasi sõites teda kindlasti enam mingid ootamatused ei ähvarda, sest mina sõidan siis koos nendega. Muidugi, kui nad ei kavatse kontrabandi siit sinnapoole vedada.
Seega kõik torumehed, keevitajad ja mördiööbikud - isikliku hügieeni mõju meie karmale on tähtsam, kui keegi arvatagi oskab!
Pildil torumees naistele rõõmuks tiirutamas võõras linnas. Dokumentideta.
2 comments:
Mulle tundub, et sa pead saatusele hoopis tänulik olema nende sekelduste eest, mis sinu torumehi tabasid. Kui kõik oleks ilusti laabunud, siis oleks neil kergesti võinud pähe tulla mõte, et milleks neile sind üldse vaja on? Ja järgmise tööotsa oleksid nad juba omaenese tarkusest hankinud. Nüüd aga on selge, et ilma batjushkata ei tule sellest midagi välja :D
Tänaseks on auk kaubikus täidetud (ei tahagi teada, millega) ja torumees reibas. Just küsis, et kas esmaspäeval ikka Soome saab;)
Post a Comment