Thursday, June 19, 2008

Ühendkuningriikide lipu all


Keskmik sai põhikooliga ühele poole ja kusjuures üle ootuste edukalt:) Lõpuaktusele järgnes banketi-nimeline üritus kooli sisehoovis. Noorukid ja neiud olid nagu kevadised karupojad, vastostetud ülikondades ja lipsustatud noormehed ning kaunites kleitides tüdrukud. Sissetulek ajaloolisse saali oli kenasti paariti, minu poisil ilus blondiin käekõrval:) Mõningaid kahtlusi minu kalgis ja rikutud südames tekitas üks tütarlaste paar, kus mehe eest oli mustas ülikonnas, valgete glasseekinnastega ja lisaks kõigele kaabustatud tütarlaps, tema käevangus üleni valges priske punapõskne nisujuusne iludus. Aga mis mul neist, niigi oli tegemist, et värisevat kätt taltsutada, püüdmaks teismeliste tegemisi pildile. Lauldi ilusasti ja kõlavalt hümni, laule sellest, et keegi on nagu merelaine ja nad pole enam väikesed. Kooli kuldsuu pidas moraliseeriva lahkumiskõne, milles vannutas vanemaid, et ärgu nad noorukeid enam õpetagu, nood targad küll. Senised A ja B klassid lüüakse segamini, uus A hakkab õpima mingi IB programi alusel, et valmistada noori ette välismaa kõrgkoolidessse suundumiseks. Minu teismeline isegi veel ei teadnud, kuhu voogu tema suunatakse. Aeg näitab.
Mulle meeldis, et aktusel polnud erilist pisaratkiskuvat paatost, oli selline noortepärane ja popp;) Hästi vahva oli õppurite endi koostatud Yearbook, sain teada, et mu poeg on klassikaaslaste seas hinnatud ausa, objektiivselt ja loogiliselt mõtleva klassikaaslasena. Iseloomult vaikne , kuid vaimukas. See meeldis mulle eriti, täpselt nagu mina;) Samas saksa keele õpetajalt sai poeg iseloomustava lausena kaasa järgmise: "K. on vähemalt ühe asja ülihästi selgeks saanud - kuidas tunnis 45 minutit järjest tooliga kiikuda, ilma sellelt kordagi maha kukkumata."
Kuna banketist jäi väheseks, kostitasin asjaosalisi kerge õhtusöögiga omaküla õllekas:)

7 comments:

Ti:a said...

:D :D
palju õnne ka õnnest punnis rinnaga issile.
loodetavasti ei kärisenud pintsak suurest õnnetundest ja tähtsusest.

K. on tõepoolest oma issi moodi, tubli ja humoorikas.
Palju õnne talle ka. TUBLI NOORMEES!

Hundi ulg said...

Aga tegelikult oli Sul ju taskurätt igaks juhuks põues!?

Ilusat.

helle said...

Mulle meeldib peale Sinu poja ka tema saksa keele õpetaja!
ÕNNE kõigile kõiges!

kukupai said...

Issil ka siis põhjust õnnelik olla.
Tubli pojaga oled hakkama saanud. Jõudu ja jaksu edaspidiseks!

konn, lendav konn said...

Pintsak rinna kohalt ei kärise, tikub punnitama ikka mujalt ja see pole mitte sealt tengelpunga kohast kahjuks;)
Hundile - ei, sedapuhku oli pisaravool kontrolli all, tegu oli tõesti rõõmsa üritusega, uhkusepisarad neelasin klõnksti! alla:)
Helle - eesti keele õpsi suust oli välja rebitud ähvardus poistele in corpore - aga ma teile keeran! Selgusetuks jäi, et kuhu ja mida? Kas Sa kauaaegse pädagoogina oskad öelda, mida inimene sellega võis mõelda?!
Kukupaile aitäh:)

valgeseelik said...

Mis muud kui õnne! See ikka lapsevanemaile suur rõõmupäev, kui võsukestel jälle üks verstapost seljataha jäetud. Ja ühtlasi väike mure ka, et kuidas edasi...

helle said...

Konnale vastuseks.
Interpreteerimisvõimalusi on palju, nagu ikka loomingu puhul. Jätan igale vabaduse mõista nii, nagu tahab.
Ma kahtlustan, et poisid ise teavad kõige paremini...