Otsustasin oma nimetava näpu värava vahele jätta. Kisa ja verd oli nii palju, et proua resümee peale näpu sidumist kõlas - tuleb EMOsse minna.
Ja teate - kõik oli viimase peal, alates erinevatest infotabloodest kuni arstiametnike professionaalselt kiretu suhtumiseni. Kui 43 minutit peale saabumist tegevusruumi pääsesin, siis siblis mu ümber kolm muukeelset tüdrukut, kes kõik samas väga hästi ka erialast keelt valdasid. Siuh-säuh, viu-vops, võmm kuklasse ja kebi koju! No võmmu kuklasse ei antud, näpp jäi alles ja mulje meie heast/väga heast arstiteenusest sai üksnes kinnitust!
4 comments:
Varesele valu, harakale haigus, mustale linnule muu tõbi, konna koib (käpp? tiib?) saab terveks.
Aitäh, juba liigutan:D
Konna koib kõlab ahvatlevalt gastronoomiliselt:)
Oled ka ise ilmselgelt paranemise teele asunud:)
See on täielik diskrimineerimine. Kui mina viimane kord EMO-s olin, siis mul läks 7 tundi.Põhiline aeg kulus ootamisele ja kui lõpuks sisse sain, siis küsiti miks ma siia tulin.Tegelikult oli asi enam kui tõsine.Mingi näpp ja kõik jooksevad.Tegelikult tore, et abi said ja juba paranemise teel oled.Mina sain ka, aga ainult tänu Rapla nõiale.
Ilmselgelt, armas NÄ, oli sul kergem trauma!:P
Post a Comment