Rõõm seotud kooliõpetajast tütre sünnipäevaga:) Rõõmu allikas oli ligi pooleliitrine!
Aga mure vanema tütre pärast, kes välismaal jalaluu murdis. Kui teda EMOsse vedasin, küsis autos kaasreisijana viibiv väimees tütrelt, et ega sa ometi lonkama jää? Reede õhtul oli teine opp, esimesega ei saadud luuotsi kokku:(
3 comments:
Üldiseses plaanis, eks me olulisemad rõõmud ja mured ongi seotud järeltuleva põlvega.
Aga nagu ma aru olen saanud mõne oma tuttava samalaadsest kurvast kogemusest, siis on paras väljakutse murtud luuga kodumaale jõuda. Üks mu tuttav, kellel see asi juhtus Sheishllidel, nägi kurja vaeva ja maksis üksjagu raha esmaabi ja transpordi eest.
Kas tütre õnnetus juhtus lähemal ja armsa Eesti Haigekassa vihmavarju alla jõudmine oli lihtne või keeruline?
Mure juhtus Amsterdamis, esmaabi (lahas) anti seal, aga kodulennule sai alles kolme päeva pärast ja murd oli juba üsna hapuks läinud, mistap esimene opp oli kohe saabumise päeval. Nüüdseks on kenasti kodus, raske raud jalas ja paranemise prognoos 3...4 kuud.
Post a Comment