Fauna ikka oskab! Kabli krundi on üle võtnud iseseisvumistuhinas jänkupojad, arvata õde-venda. Hommikul käivad peenras üht-teist närimas, õhtul tuiskavad niisama ringi. Ilmselgelt peavad nad krunti enda koduks, inimesi vaatavad üle õla põlastava pilguga ja üldse ei pelga, nosivad orasheina paari meetri kaugusel. Pean nüüd linna tööle kimama, naastes on jännud kindlasti mõõkhambulisteks kasvanud, siis peab autost majja kõvasti karjudes ja kätega vehkides tormama.
7 comments:
Proovige neid ära osta, istutage porgandeid või midagi. Äkki siis saab tuleval kevadel mune ka.
Porgandid meil on, aga kanu mitte:)
Kanu pole vaja kui on jänes. Kevadpühade ajal munevad jänesed põõsaste alla šokolaadimune. Kus kivi all oled sina küll elanud, et niisugust üldtuntud tõde ei tea?
Aitäh selgitamast, armas kaasautor!:) Nüüd on kevadmunade suhtes palju kindlam tunne!
Helsingis kalpsavad jänesed majade vahel, kaks korda nägin, mina siin metsade keskel olen õnnelik, kui aastas korra või paar mõnega trehvan. Ebaõiglane, ma ütlen. Et mõnele tuleb vaatamisväärsus koju kätte.
Täna hommikusöögi ajal (näeme aknast lillepeenart ja paari põõsast) tuli emand Jänes lillepeenrasse midagi nosima. Abikaasa kargas laua tagant ja sööstis vöörusesse pikk-kõrva ehmatama. Kas ta ehmatas? Tühjagi, kalpsas sinnasamma põõsa taha ja lingutas kõrvu. Vaatasime hommikukohvi rüübates veel minutit kümme seda looduse ja meie koduaia kuningannat:)
Post a Comment