Olime arvata sihukesed poolalaealised nolgid, üks sõber just-just minemas aega teenima, mul oleks nagu koolivaheaeg enne lõpuklassi olnud ja üks oli juba täis-ja tööinimene. Miskipärast otsustasime võidu viina juua. Ajendatuna mu eelmisest teemast tuleb nüüd siis lisada, et küllap oli viina ostmine nolkidele suht odav tegevus, rääkimata joomisest;) Reeglid olid sellised, et igamees võtab ette pudeli viina, joob selle ära 10 minuti jooksul, lubatud oli üks suitsupaus vahepeal, midagi peale juua ega süüa ei tohi ja kes esimesena oksendab, see ostab kolm järgmist viina. Ilmselt siis mitte samal päeval;) Kolm kanget otsustasid eksperimendi teostada minu elamise köögis. Elasin toona Mustakal, üheksakordses majas kaheksandal korrusel. Istusime aga kööki, nööpisime pudelid lahti, kallasime välja suurtesse teetassidesse (kes siis pudelit pitsi kaupa jõuab juua), tegime südame külmaks ja hakkasime jooma;) Mina pausi ei teinud, kulistasin pool liitrit viie minutiga keresse ja kuna teised tegid rõdul suitsu, avastasin poiste naastes viinavõitlusse, et mina olen juba täitsa täis. Kõikusin siiski kümme minti köögitaburetil ära, ootasin hilinejad järele ja kuna keegi oksendama ei hakanud, sättisime end liftiga alla sõitma. Oli mul sõber Genka, rahu tema põrmule, naaskel sihuke, kes sättis end lifti nuppude juurde ja muudkui mängima - alla-stopp-üles-stopp-alla ja nii mitu korda. Ise itsitab. Nagu halvas naljas ikka, nii ka meie loo puhul - kärukeeraja hakkas ise esimesena oksendama ja ikka korralikult. Püksisääred olid märjad kõigil. Tuleb tunnistada, et edasist eriti ei mäleta. Igatahes kaotuseviinad ta ostis, aga mitme-setme aja pärast.
1 comment:
Kõvad poisid jah;)
Naha peale oleks tulnud teile anda:)
Ja kus olid vanemate silmad!??
Post a Comment