Hõbemärgi kavaler

Vahetult enne jõule sain kutse osaleda raamatu koostamisel. Ja veel kellega - koos Tiit Pruuliga;) Kodanikud on otsustanud kokku panna kogumiku EÜE algusaastatest kuni päris lõpuni ja nagu kodukalt www.eue.ee näha, on üritusel osalejaid päris palju. Vana-aasta viimane üleskutse - eakaaslased, pange end kirja! Otsige sahtlite sügavusest rajooni komsomolikomitee aukirjad eduka malevasuve eest, värvilised slaidid töö-ja puhkehetkedest, malevamärgid, -särgid ja -värgid ning saatke aga Tiidule, las raiub betooni ja raamatusse. Mälestusi saate ka kirjutada, ma kirjutasin ja juba endal hakkas väga lõbus, seega ka lugejatel peaks lõbus olema:D

Pildil mina ja autobuss. Mõned mehehakatised on ka kuidagi pildile pressind, aga nad pole olulised. Hõbemärki mul rinnas veel pole, seega selle järgi mind ei tuvasta;)

Lihtne elu

Võib juhtuda ju nii, et pikutad diivanil, lonksad õllekest, telekast jookseb jalkaülekanne, kui äkki heliseb telefon:
"Sa poisi tõid lasteaiast ära? Toidupoes käisid? Kas prügiämber on välja viidud ja vaip klopitud? Mäletad ikka, et homme tuleb mu ema nädalaks ajaks meile? Miks sa vaikid, Mati, ütle midagi!"
Aga sa pole Mati. Sa oled Jüri ja hinges on järsku selline pidu, no selline pidu, et....

Lugesin Postimeest, hea ajaleht. Eluline!


Pildil üritab Mati abikaasa Jüri endale meheks manguda.

Eluline tähelepanek

Talumees, vorstitehase omanik, saadab poja Tallinna ärijuhtimist õppima. Kui poeg peale magistrikraadi kaitsmist maale jõuab, otsustab isa vabriku pojale üle anda ja kutsub tolle vabrikusse tutvumiskäigule.
"Vaata, poiss, siin on masin, mis meile leiba teenib - paned siit august lamba sisse ja mõne aja pärast tuleb vorst välja!"
Vastne ärijuht piilub august sisse, käib ümber masina ja uurib siis isalt:
"A sul sellist masinat pole, millele topid vorsti sisse ja mõne aja pärast tuleb lammas välja?"
"Pojake, su ema on köögis," vastab isa.

Selline eluline tähelepanek oli meie inseneride kasvulava, Tallinna Tehnikaülikooli õppurite tudengilehes "Studioosus". Huviga ootan järgmist numbrit!

Pildil vorstivabriku omanik pojaga. Talumehel on käes vorstitoppimiseks vajalik atribuut.

Pavlovi värk

Hõimlane võttis koera. Esimest korda elus. Miskipärast tekkis kutsikal kinnisidee pissida just ühes kindlas toas ja kindlas kohas. Sugulane oli kuskilt kuulnud, et taolisel puhul, kui säärane õnnetus juhtub, tuleb kutsikas ninapidi tehtu sisse torgata ja eks ta mõned korrad nii tegigi, kui muidugi peale sattus juhtuma. Kui koer järjekordselt paha peale pääses ja peranaine teda taga ajas, et eeltoodud viisil õpetada, ei jooksnud koer enam riiuli alla peitu nagu varem, vaid kappas ise loigu juurde ja pistis nina rõõmsalt sisse! Nüüd vaeb perenaine võimalusi koera tingitult tekkinud pahest võõrutamiseks:D

Pildil õnnetu mees, kel ka ilmselt samane refleks kujundatud. No palju me, mehed, ikka koertest erineme!

Puuetega inimeste päev

Esmalt meenub ehitajate päev - sattus ju see nagu nööp silmaauku EÜE tööperioodi. Kõigepealt ostsime külapoe õllest tühjaks, vahetasime töötunked puhtama riide vastu ja läksime naaberrühmale külla. Kui naabrid olid õllest uimased, tagusime nende tööjalanõud (kellel vanad kirsad, kellel tennised) viietolliste naeltega põranda külge kinni. Paar päeva peale pidustuste lõppu tulid head naabrid ja sõbramehe poolest pildusid paar pulka pärmi meie kuivpeltasse.
Kalurite päeval sai osaleda, kui juhtusid kuuluma kalurikolhoosi rühma või olid muidu merele lähedal. Seitsmekümne kaheksandal olime Emmastes. Kuna saarel oli ajutisi raskusi külakaupluste õllega varustamisel, siis tegime õlut ise või ostsime punsukaupa "Sõpruse" kolhoosist. "Sõpruse" õlu oli selline püss, et tänapäeva tudengid kooleks teisest lonksust! Kalurid pidasid pidu korralikult ja kui kolmepäevase ürituse lõpuks keegi merre pold jäänd või kadakate vahele ära eksinud, loeti pidu hukkaläinuks. Miskitmoodi õnnestus saare kooperatiivil neljandaks päevaks mandrilt pudeliõlu kohale vedada ja sellega siis parandati nii rikkis pead kui magu. Kalurite päevale oli iseloomulik delikatess-sakummi rohkus.
Kaevurite päev oli klass vingematele ja kuna mina kirderegioonides malevas polnud, siis piirdusime Petsi (Toilas vabana sündinud) hullutavate juttudega, millest järgmisel päeval tekkis piinav pohmell, mida omakorda tuli leevendada Vaksali õlleka külastamisega.
Nüüd sain meediast teada, et olla peetud puuetega inimeste päeva. Kes teab, rääkige meile ka! Muidugi, kui olete piisavalt toibunud:D

Pildil kalurite päev Toila rannas. Vasakpoolne on säga, parempoolset pole võimalik tuvastada.