Armsad lapsed kinkisid isale igast asju - no peamiselt söödavaid-joodavaid. Veeretasingi eile vanema tütre stuudiost poega kodu poole vedades lastega seotud mõtteid. Tütar koos väimehega tundusid olevat igati järje peal - käsil viis filmiprojekti, rahastus jookseb, välisanimaatorid käivad külakorda (eile oli stuudios tšehhi tüdruk, kellega seoses heietasin noortele enda mälestusi Karli Ülikoolis praktikal käimisest) ja tütre aasta tagasi jubedalt murtud jalg toimib peale pikki taastumisprotseduure nagu enne.
Kojuveetav poeg presssis läbi hammaste (sest ta on üsna privaatse iseloomuga), et läheb õhtuks tüdruksõbra juurde. Mul oli selle üle väga hea meel, sest naine ilma meheta pole midagi, mees ilma naiseta pole sedagi:) Uurisin ääri-veeri, et mida asja. Selgus, et asja oli juba mitu kuud ja pealegi blondiin:) Oli ka aeg - ligi aasta oligi poeg olnud pahuralt üksildane. Igatahes isa süda rõõmustab!
Poeg tegi traditsiooniliselt printeriga piparkoogivorme. Mis loom on pildil?
Noorem tütar kolis oma elu peale. Kooliema amet paistab talle ka sobivat.
Vanim poeg korraldas õhtusöögi. Kinkisin lastelastele raamatuid. Nagu ikka. Ja nagu ikka jäeti raamatud peale põgusat sirvimist põrandale vedelema. Ega ma jäta:) Poeg on kenasti järje peal (vähemalt materiaalselt) - tema ettevõtte keskmine palgatase on Eesti kõrgemaid.
Noorim jõnglane pole enam läbinisti viieline, aga muidu tubli. Aitab isa firmat materjalide ning prahi tassimisega, ladustab kila-kola garaaži ning käime hoolega "piimalubasid" harjutamas.
Head vana aasta lõppu ning ilusat uut!:)