Gena

 

  Pikk päev, sedapuhku Genata, koosnes laevas, autos, nõupidamiste laua taga, autos ja laevas istumisest. Seega oli elektrimeestega küllalt aega ka möödunut meenutada. Oli seiku, millest ma teadlik polnud ja ka vana kulda.
   Esimene lugu.

   Kümmekond aastat tagasi töötasime Lappeenranta lähedal külas, sadamast objektini ligi 300 kilomeetrit. Gena sai küttesüsteemiga ühele poole, elektrik jäi veel seadistama. Olin just ostnud ka torumehele TomTomi naviseadme ja enda arust teda ka pisut koolitanud. Selgus, et liiga vähe.
Elektriku abi kõrvale lükanud ja ise naviga pusinud Gena oli pool päeva tiirutanud mööda külavaheteid, mis lõpuks viisid välja Svetogorski lähistele, Venemaa piirile. Kuna viisata sinna ei pääse, naasis Gena objektile ja õnn, et sellegi üles leidis. Koju pääses ta alles järgmisel päeval.

Teine lugu.

Esimeselt suuremalt objektilt - hotelli renoveerimistöödelt - jäi üle kõvasti vana mööblit. Mingil põhjusel otsustas Gena selle Eestisse vedada, ilmselt hõlptulu saamise eesmärgil. Helsingi sadamas lõppes sihitu edasi-tagasi rabelemisega silma paistnud punase kaubiku tee tollitöötajatega kohtumisega. Kuna Gena emakeel on teadagi mis ja muudes keeltes oskab ta üksnes noogutada, siis eeldasid Soome Vabariigi ametnikud, et ta on selle mööbli pihta pannud. Suures hädas helistas Gena kõigepealt oma mamuuljale, et kohe pannakse vangi, võetakse telefon ära ja finito ilusal elul, siis taipas õnneks ka mulle helistada. Palusin ametnikul suhelda meie objekti tellijaga-hotelliomanikuga ja kõik saigi korda.

Kolmas lugu.

Sama hotelli renoveerimisega seoses vedasime oma punase kaubikuga Eestist Naantalisse igast ehitussegusid. Kui järjekordsel reisil tollitöötajad taas autoroolis olnud Genat kimbutasid, käte-jalgadega selgeks tegid, et tahavad kontrollida kaubaruumi ja sealt leitud kümnetest kottidest Perlfixi kleepesegudest hästi ettevaatlikult proovi võtsid. oli Gena sellest nii häiritud, et rool võdises mehe käes nagu vibraator. Esimeses ykkostiel leiduvast vorstiputkast ostis ta kaks õlut, kulistas need kiirelt alla ja keeldus edasi sõitmast. Edasi sõitis muidugi seni kaasreisijana parasiteerinud elektrimees, närvikaotusest ja alkoholiuimast katkendliku unega Gena kõrval norskamas.

   Pühapäeval peab ta jälle minema, sedapuhku sinise kaubikuga:) Loodan parimat!

Pildil peidab Gena end Soome Vabariigi tollitöötajate eest.

Peteri eksitus

   Vanem poeg töötab suures majas. Töökoht on laua taga, mis sõidab üles ja alla. Niimoodi püsti töötabki. Kui istuda tahab, läheb lõõgastusruumi. Või koguni sauna. Koera võib ka tööle kaasa võtta.
Kuidas naisega oleks, täpselt ei tea, aga küll ma küsin.
     Aga mitte tema töösaavutustest ei tahtnud ma rääkida. Asi oli hoopis selles, et ükspäev astus nende kontori uksest sisse välismaa härra, nimeks Peter Vesterbacka, oli majas mõnda aega ja läks siis minema. Miks ta seal käis, poeg ei teadnud, aga mina sain kohe aru, et kui asutuse nimi Pipedrive, siis on see igal juhul tunneldusega seotud. Õhtu arenedes, kui tort sai söödud, selgitas poeg, et nemad tunneldusega ei tegele, ajavad hoopis bitte taga. Kas Peter sellest eelnevalt teadis või mitte, pole aimugi.
    Käisin pojapoja esimesel juubelil. Üks ja kümme. Küllap saab temastki itimees!:)

  Nagu pildilt näha, on tunneli ehitustöödega juba alustatud. Pildile on jäänud ka võõrtöölisest ehitaja.

Uudiseid Venemaalt

 

    Tööpäeviti näeb NTV kanalilt populaarset (võiks öelda isegi keskset) poliitteemalist jutusaadet Kohtumispaik/Mесто встречи.
Täna oli üle hulga aja hambus Eesti. Jutt oli niivõrd kohutav, et oleks tahtnud vahele karjuda.
Kogu meie praegune poliitkähmlus, mis minu arvates on läinud üle igasuguse piiri, võeti mõnuga ette, rõhutades muidugi venevastasuse teemat, Euroopa hämmingut meie "fašistide" üle ja "natsistlikke" liikumiste toetamist.
Pool elu teistsuguses riigikorras elanuna, Eesti Vabariigi kodanikuna, osakesena kõrgeima võimu kandjast nõuan tänase emotsiooni pealt meie poliitikutelt koheselt sitaloopimise lõpetamist, ventilaatorite väljalülitamist ning kiireimas korras riigi kuristiku äärele nügimise lõpetamist.
ÜKSKÕIK milline koalitsioon on praeguses situatsiooni etem kui uued valimised, sest IGAL JUHUL moodustub uus koalitsioon elektoraadi enamuse häältest. Ja jätke sendid-siia-sendid-sinna jutud, abordi ja vähemuste, rände ja aktsiisijama - praegusel hetkel on tähtsaim säilitada riik ja kui riik taas toimib, on käes aeg programmiliste lubadustega tegeleda.
Tulge mõistusele, poliitikud - meie, rahvas, oleme teie kätte usaldanud võimu, kasutage seda parimal võimalikul moel, et ka meie järglastel oleks võimalik elada vabas riigis.
Kogu jutt on kirjutatud muidugi esmase emotsiooni pealt. Kel võimalus ja keel suus, vaadake NTV saadet järele!

Pildil koalitsiooniläbirääkimised meie suure naabri unistustes.

Vihavahutus

 
  Mulle kingitud Garmini spordikell kukkus kuu aega tagasi pluusi selga ajades randmelt maha.
Mägedes ma ei roni, vannis kellaga ei uju, kangi ei tõsta (kuigi see kell peaks ka rajumad sporditoimingud üle elama).
Pisut pahaselt kummardusin kellale järele, sest pool aastat tagasi olin saanud Garmini esindusest ammendava seletuse, et - "ega need silikonist rihmad üle aasta vastu peagi" - ja oma naiivsuses arvasin, et küllap on taas rihm rebenenud. Sel korral olid katkenud korpuse aasad, mis rihma kinnitusi hoidsid. Tuletan meelde, et kell oli ostetud alla kahe aasta tagasi ja rihma koos kinnitustega installeeris Garmini esinduses terane noormees, kellest tuleb ka edaspidi juttu.
    Kuna ostudokument (mis sisaldas ka ohtrasõnalisi garantiilubadusi) oli vormistatud abikaasa nimele, siis paar päeva peale juhtunut läkski proua Ülemiste Euronicsi kauplusse kella garantiiks tagastama. Nüüd hakkas juhtuma.
   "See on loomulik kulumine," teatas ilma kella vaatamata tagaruumidest kutsutud spetsialist, kui kuulis, et märtsi lõpus saab toote ostust kaks aastat ja teatas lisaks, et defekteerimiseks (st. kui vaielda edasi, kas korpuse vigastus on defekt või loomulik kulumine) tuleb tasuda 15 eurot.
    Proua tuli igaks juhuks koju tagasi ja ärritunud mina otsustasin visiteerida Garmini esinduskauplust Tondi tänaval. Järgmisel päeval sattus väga eduliselt leti taga olevat just sama noormees, kes mul pool aastat tagasi rihma vahetas ja peale põgusat pilku kellale konstateeris ta, et kui kell oleks esindusest ostetud, vahetaks ta selle kohe uue vastu. Paraku see nii polnud ning vastavalt Garmini müüja soovitusele läksin sedapuhku Laki tn. Euronicsi kauplusse. Seal võeti kell pikemalt uurimata vastu, vormistati akt ja lubati peatselt ühendust võtta. Süda hüppas rõõmust ja abikaasa arvas ka, et suurel mehel on ikka teenindajatega suheldes rohkem võimu kui hapral naisel:D
    Paraku ennatlikult. 
    Läks vaid paar nädalat ja tuligi oodatud telefonikõne. Kenasti laulva häälega meeskodanik teatas, et spetsialistid tegid kindlaks, et tegu pole garantiijuhtumiga ja kui soovin tasulist remonti, siis maksab see.....170 eurot. Täpsustan - see õnnetu kinnitusaas on osa plastkorpusest ja miskipärast arvan, et pisike õnnetu plastikjunn kindlasti nii palju ei maksa. Kell muide maksis ligi 400 eurot. Hakkasin sellise meeliülendava ettepaneku peale kõõksuma ja läbi läkastuste suutsin sõbralikule noormehel teatada, et saatku see kell tootjatele tagasi, mina sellist hinda ei maksa. Mispeale teatas ärevusse sattunud noormees, et see maksab 25 eurot. Nüüd ei osanud ma enam midagi kosta ja lõpetasin kõne.
    Nagu mehed muiste, saatsin järgnevateks toiminguteks tanki abikaasa. Mina olin valmis selle õnnetu aparaadi Euronicsi tegelastele kapi veerekesele jätma, aga proua läks ja maksis kättesaamise tasuks 25 eurot, mögises natuke mitte millestki teadvate ja põhimõtteliselt kellaremondi suhtes ebakompetentsete letitöötajatega ja tuli tihkudes koju.
    Mind igatahes Euronicsi kauplustesse enam ei tõmba, uue kella ostsin Klickist.
Garmini Vivoactive HR  monitoimi-kell oli igatahes väga hea. Kuni kinnituste purunemiseni.

JüRa, KaKa ja kevad

     Kuna mu tänane tööpäev kujunes autoga mööda linna edasi-tagasi sõitmiseks, siis oli hea Kukust kuulata aktuaalset poliitdraamat. Alates ennatlikult võidukast Kallasest kuni rahuloleva Seederini. Tegelikult oli tormi õhus juba eilse Ratase esinemise järel ETV-s - nii jäika peaministrit pole näinudki.
    Samas on ju poliitkähmlused täiesti ükskõik, sest kes iganes koalitsiooni ka moodustaks, enamuse valijate kui kõrgema võimu kandja esindajatest  moodustuks see igal juhul. Paljude hirmukoll EKRE, kui muidugi mingi ime läbi nad kah koalitsiooni kaasatakse, näitab kolmikvõimuna valitsedes pigem oma puudellikult võdisevat sabajupikest kui hambaid.
    Aga tegelikult tahtsin ma öelda, et täna on jälle kevad ning lisaks veel naistepäev.
Ilusat päeva, kenad (sest naine on alati kena) naised!:)

Pildil on Kaja veendunud, et on JüRa kotti ajanud, aga ei - nii lihtsalt see ei käi!
Pilt ajakirjast Golf

Meelelahutuslik mõõde

 

    Eilsel valmisdebatil üllatasid peaministrikandidaadid meelelahutusele rõhumisega. Kui leiba ka järgnevate valitsusaastatega pakutakse, peaks rahvas rahule jääma. Valik tsitaate:
"Mis sa naerad, Ossinovski?"
"Ära valeta, Jüri!"
"Oma kolleegid võtavad sul pea maha!"
"Me saame homme kindlasti sisse!"
"Homme on ilus päev!"

   Nii ongi, täna on kena päikesepaisteline valimispäev:)


   Pildil ahvide planeedi valitsuse esimene istung.