Laupäeval kutsus Peeter metsasünnipäevale. Kõik oli nagu ikka - palju tundmatuid inimesi, lõkkeving, hõõgvel söed ja üks sõbralik labrador.
Lisaks materiaalsele ja maitsvale sai sünnipäevalaps minu loomevaramust sooja südamega kirjutet õnnitluse:
Õnne-tervist
Palju lilli
Porgandit
Ja pikka tilli
Ega vist järgmisel aastal kutset oodata tasu...
Täna ma midagi roppu ei kirjuta!
Viisin kahel küünarkargul koperdava vanema tütre füsiosse, seal kästi üks kark minema visata. Tagasi kodu poole veeredes arvas tütar, et püüaks õige oktoobri lõpust seisma jäänud autot reanimeerida. Uurisin, kas keegi kõvade külmadega ikka käivitamisproove on teinud. Selgus, et paraku mitte. No ajasin kaablid külge ja andsin täkku, aga ei midagi. Ühiselt arutades jõudsime järeldusele, et läheb ära romulasse, sest vanust ka omajagu ja terve eelmise aasta kimas tütar ringi ilma tehnoülevaatuseta, sest kesse roosteaukudega autot ülevaatusel läbi laseb. Nüüd ärgitas väimees (kes käib küünarkargutajat tema käikudel turvamas), et räägi ikka ära, mis tegelikult toimus. Tegelikult toimus see, et kamp tüdrukuid käis hällõuviini pidamas, kes ühtmoodi, kes teistmoodi imelik - tütar roolis oli rebasekostüümis ja kas siis see või mis tublide liiklusmiilitsate tähelepanu äratas, aga kinni nad vilkurite vihinal peeti ja rebasele trahvi tehti. Nädala pärast järgnes juba kipsikukerpall välismaal ning rauad jalas. Nii see auto seisma jäi.
Avapildil selgitab liikluspolitseinik (Daily Express) tütrele ülevaatuseta auto liikluses osalemise ohtusid ja lõpupildil tütre jala sisemine ilu. Võiks peaaegu arvata, et jäi rebaseraudadesse.
"Täname hui tundmast meie teenuse vastu!"
Miskipärast vastust veel ei ole....
Edaspidi loen kirjapandu kolm! korda üle:)
Kuna hiliskeskiga on möödumas, siis leiutasin endale (ja eakohastele kaasteelistele) uue statuudi -
varavana.
Kodanikele, kes varavanana jaksavad memmsõpra pidada samuti asjakohane uudissõna - taatsõber.
Palun juurutada nii kõnes kui kirjas!
Pildil kaks varavana, võrgu taga hiilib orjatar Isaura.
Kuna kiuslik isa müüs tütre auto maha, siis pold pääsu - tuli anda enamasti prahiveoks kasutatav vana Subsik lapsele sõita. Eile tütar helistab ja uurib, kas ja millal autol õlitaset mõõta, sest midagi oli isa jutust ikka meelde ka jäänud.
"Kas Subsikul tuleb õlitaset mõõta mootorist?" uurib neiu. Minu suurele küsimärgile vastab noor autojuht teadjalt, et Getzil oli õli mõõtevarras igatahes pagaasnikus. Ma olin mitu sekundit täiesti vait, naerma ei hakanud ja uurisin ettevaatlikult, et kuhu sa selle varda siis mõõtmiseks torkasid. Selget vastust ma ei saanud. Jääb vaid loota, et prantsuse nimega kodanik, kes tütre vana auto endale sai, õilvarda ikka õigesse auku torkab.
Subsiku asjus soovitasin korralikult uurida auto kasutamise käsiraamatut ja küimuste tekkimise korral kasutada isale helistamise võimalust:)
Pildil müüdud auto. Õlivarras on pagaasnikus.
Te ikka teate, et POTS on tagurpidi STOP? Ma liiklusmärki jõllitades avastasin. Aga mure oli hoopis rummikokteili manustamisega, sest esmalt üritasin seda hokikepi moodi asja imeda ja kui midagi suhu ei saanud, siis sain aru, et sellega tuli koksi segada:D Lonksutasin siis niisama:)
Sõbrad - ärge kunagi imege hokikeppi või midagi sarnast!
