Just Romeo ja Julia lugu hakkas mul juba Draama väikese saali üheteistkümnenda rea esimesel istekohal kummitama, hoolimata jääkülmast saalist ning avatud uksest vuhtivast tõmbetuulest.
"Linnade põletamine" võib kõnetada mitme kandi pealt, aga minu jaoks oli see eelkõige sunnitud lahkuminekuga lõppev kahe noore hinge esimese armastuse lugu - ajastustoori, Tartu etüüdid ning neiu Tiina üksindus läbi vanemate vahel valitseva kõrgepinge üksnes taustaks. Tiina lõpujooks, mida kriitikud kiidavad, jäi minu jaoks paraku kaugeks sümboliks, sest minul oli kümmekond aastat hilisem õnnelik lapsepõlv ja ka Tartu pole "minu linn".
Ma ei tunne väga noori näitlejaid ja tükk aega uskusin, et Vovat mängibki keegi Vene Teatrist:D Noored (Rajaveer ning Pärn) said väga hästi hakkama ja oma tuntud headuses olid ka vanad lavajõud - Kaljuste, Klenskaja, Oja Tõnu ning Rekkor, kusjuures Rekkor jõi enne etendust tavalise ühe kannu kohvi asemel kaks. Me teame, sest üks piletöör rääkis sellest teisele, et pool saali kuulis:)
Väga hea etendus, viis tärni viiest, minge vaatama!
Pilt kavalehe sügavusest - noored armunud ja esimene lillekimp.
