Konflikt

    

 Jõudsin korrusmaja ette just siis, kui lühemat kasvu tõmmu kodanik tiirutas nagu satelliit ümber Gena väikekaubiku, kangutas linke ja piilus aknast sisse. Kui töötame korrusmajas, siis alati küsime korteriomanikult ka parkimiskaardi, sest vähemalt Mustamäel on pea kõikide majade ees parkimine üksnes lubadega. Muidugi oli ka Gena autol parkimisluba kenasti armatuurlauale pandud. Helistasin torumehele, et tule ruttu alla, mingi tüüp tunneb su auto vastu huvi ja kalpsasin ka kähku autost välja. Parkimishuviline oli oma uudishimu rahuldanud, parkis Gena tööauto kinni ning suundus trepikoja poole, mille uksel nad Genaga kohtusidki. Hõikasin uksele lähenedes pahurale mehele, et see on meie auto, mille vastu huvi tundsite. Kodanik pööras ringi, mõõtis mind pika pilguga ning teatas aktsendiga eesti keeles, et tema maksab. Ma ei saanud kohe aru, mille eest ja kellele. Pahur tüüp lisas (ikka purssivas eesti keeles), et tema elab siin ja see on tema koht. Muidugi vastasin siis ka eesti keeles, et meie siin ei ela, küll aga elab meie tellija, kes andis parkimiskaardi ja näitas õige koha kätte. Nüüd pidas vajalikuks sekkuda ka Gena, kes loomulikult sai aru, et kodanik pole eestikeelne ning üritas teemat selgitada vene keeles. Millele konflikti algataja vastas Gena poole pöördudes oma argumentide kordamisega, aga ikka eesti keeles. Seepeale ärritus mu hiljutine infarktihaige silmnähtavalt ja ohtlikult ning üritas kohaliku elanikuga suhelda riigikeeles, mida ta - ausalt öeldes - üsna halvasti valdab. Koos proteeside vahelt pritsiva tatiga lendasid elaniku poole ka üksikud eestikeelsed sõnad nagu "mina", "torumees", "luba" ja midagi veel. Konfliktsest situatsioonist hoolimata ajas see mind luksudes naerma - kaks võõrkeelset inimest üritavad omavahel riigikeeles suhelda. Integratsioon!! Keelekümblus!!! Rohkem konflikte, härrased!:D

   Selmet püstijalakoomikat seirama jääda, ronisin teisele korrusele, ärritasin korteriomaniku üles (õnneks oli kodus) ning too sörkis olukorda lahendama. 

   Muidugi oli Gena eksikombel valele kohale parkinud:) 

Pildil väsinud keelekümblejad peale kollokviumit, Gena tagumine.

Mis sügis?

  

  Tähistasin maal elamise päeva Kablis, ajasin grillile tule alla ja lamba peale. Mmmõnus, ma ütlen!

Lipp oli kah rannakülale ebasobivalt longus. Miskipärast tuli seepeale vonB postitus meelde, linkima ei hakka:)

Linnaekskursioon

 

      Pildil ainulaadne, maailmas analooge mitteomav IFÖ Rimfree vetsupott, mille ümbermaailmareis algas ilmselt vabrikust, purjetas see  rekkafurgoonis üle mere, veeti kinnises kongis kauplustesse laiali ja sätiti rahvale vaatamiseks välja. Tuli minu usin tütar, valis pildiloleva santehnilise seadme ja vedas kenasti oma pisikeses Getzis tellija juurde Lasnamäele. Tellija vaatas krimpsus näoga siledat keraamikat ja arvas, et see pole ikka see. No mis seal ikka - hopp! uuesti Getzi ja linnast läbi suurele-laiale maanteele. Paar kuud möödus potil garaažis konutades, siis võttis mu hea tütar ta taas ekskursioonile - sedapuhku näitas Mustamäed. Kui eile õhtul postkasti avasin, aimasin tellija nime nähes halba - nii oligi, ei mingit rimfreed! Sedapuhku korraldasin ekskursiooni ise ja ka autosse tõstsin poti oma hellade kätega. Seevastu maha prantsatasin ma maailmaga tutvunud sanitaartehnilise ime Nõmmele, pojakese tagahoovi. Igaks juhuks tõmbasin koti ka pähe, et ta omapäi ei põgeneks - tee Lasnamäele-Mustamäele ju selge. Ning kuna me teame, et tähtis pole mitte sihtpunkt, vaid ikka teekond kui selline, siis reisib pott koos tütrega homme Keila poole tagasi. Järgmist ekskursiooni ootama.

   Maailm on ikka imeline!:)

Eit ja eit tegid puuriida valmis

 Vihmasel laupäeval kallutati kuurinurka maha neli ruumi märga halgu. Mõtlesime jätta parema ilma ootele, tõmbasime koormakatte peale, aga kui pärastlõunal vihmad taandusid, tormasid eided õue. Taat liipas  mõne aja pärast järele ja sai kah paari tunniga selja kangeks. Täna mõõtsin naljaviluks üle - isegi tsipa enam ruume tuli.

Aasal tegutsesid täna, kaunil sügipäeval samuti eided. Siis hakkas taadil häbi sooja seina najal istumisest ja tatsas ka appi. Puupojad said võrgu ümber. Nüüdsest närigu kitsed muru.

Eilse õhtusöögi jäägid panime vöörusesse. Hommikul oli paja kaas paigast ja allesjäänud kolme vorsti asemel kaks. Paar tundi hiljem oli järel üks vorstijupp. Kabli fauna on igast tsirkusest osavam!:)

Vahu-uputus

   

 Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat rumalat sõna. Ma võiks praegu mitu A4 lehte neid täis kirjutada, isegi A3 võiks! Kusjuures see juhtub mul teist korda, tõsi - esimesel korral oli õnneks südasuvi kümmekond aastat tagasi ja riknesid ainult püksid ja suvine pluus, sel korral ka mu lemmikjakk, mida ma ei näita, sest nutt tuleb peale:(

Teadmiste päev

    Eile sain näiteks teada, et mu 13-aastasel pojapojal on pähkliallergia. Supervanaisa, mis siin rääkidagi... No ehk olin kunagi kuulnud, aga oli meelest maha läinud ja nii ma saabusingi esimese koolipäeva puhul lapselapsi meelitama "Kalevipoja" šokolaadidega. Üks oli tervete sarapuupähklitega, teine pähklipuruga ja kolmas õnneks päevalille-ja kõrvitsaseemnetega. Selle mu allergikust pojapoeg valiski. Siis sõitsime poisi targal juhendamisel mänguväljakule, kus pidid mängima noorem pojapoeg ja lisaks veel pojatütar. Leidsime üksnes poisi, kes kähku šokolaadi endale põue toppis ning jalgrattal kodu poole kihutama asus. Kohalikud poisid võtsid minu ümber ringi ja nõudsid endale ka šokolaadi. Tegin, et minema sain, krdi kommionu siuke! Tüdruklapse veeretas maja ette hoopis teine vanaisa, üleriigiliselt tuntud miljuneer, kes oli lapsukesel lasteaias järgi käinud. Väike blondiin krapsas mu viimase kingi-šokolaadi ning jooksis lokkide lehvides tubaje. Langud ajasid oma ratsusid patsutades veel törts mehejuttu - lang oli nimelt uut Range Roverit valides sättinud end tagaistmele proovima, kas kaasreisijate jalad ikka mahuvad, ukse kinni tõmmanud ja jäänud lõksu, sest lastelukk! Kuna müügimees oli tegelenud ühe teise miljuneeriga, siis istus vaikselt, ilma rabelemata ja pääses Roveri küüsist alles veerand tunni pärast, müügimehele märkuandvalt aknale koputades. Seepeale läks tubli langust vanaisa õkva Volvot ostma. Minu märkuse peale, et see ju Hiina auto, köhatas ta soliidselt, patsutas kõhtu ja arvas, et läheb vaatab, kuhu see tütretütar nii siva jooksis. Ma sõitsin oma koolilaste juurde.

   Istusime puupüsti täis Legendi terrassil, mis sest, et algul öeldi, et väljas ei teenindata. Saatsin oma hurmurist poja, see tõi burksid lauda:) Poeg küsis luba Saksamaale vahetusse minna, ma meenutasin tema vanema õe reisi kanepi-ja tuulikute maale ning muidugi lubasin poisi reisi kah kinni plekkida. Isegi mõne saksakeelse sõna õpetasin, mida ma siin kordama ei hakka, Die Hard filmiterroristidelt õppisin:D  

   Pildil langude autod, minu oma vasakul