Tungiv meestepuue

Peale pikki-pikki läbirääkimisi saime kaubale peatselt avatava ehitusmaterjalide kaupluse siseviimistlustööde osas. Kõik kooskõlastused käisid.....läbi Moskva:D Viisakalt öeldes. Lõppude lõpuks leidsid töömehed tee objektile ja õnn saabus meie kõigi õuele ning rahavoogude vulin minu portmoneesse ei tundu enam iial katkevat!
Kas on mu töömehed nii impressiivselt tellijale mõjunud või kihutab tagant avamistähtaeg, igatahes helistas tellija esindaja juba teisel päeval, et kas mul veel mehi on. Oli ikka. Täna juba natuke isegi ootasin telefonikõnet:D Muidugi - enam-vähem samal kellaajal helistab ärevuses tellija, et veel oleks mõnda meest vaja. No tule taevas appi, kas ma teen neid mehi siin kuskil või?! Enam ei andnud. Seega neile kodanikele, kes räägivad, et meil on mehi igalt poolt võtta, annan käesoleva kirjutisega vastulöögi - ega ikka ei ole küll - kes ilma, see ongi ilma!

Pildil kodanikud mehed ehitusobjekti värava taga. Kõik mahtusid sisse.

Juhend naistepäevaks

Helistas hea sõber ja kurtis probleemi üle. Tema ihunaine ja laste ema töötab valdavalt meeskollektiivis ja kui sõber talle päevakohaseid lilli üle andes ka ekstraordinaarse musi põsele surus, olla naine teatanud, et eks täna saab neid veel palju. Mehe sõnatut küsimust tajudes ja mossivajuvaid huuli nähes, teatanud naine, et eks ta hoiab siis huuled koos, kui meeskolleegid teda musimasinaga ründavad. Hoia reied ka, oli sõber lisanud. Tegelikult meenus sõbrale (kes töötab valdavalt naiskollektiivis), et ka temal on teatud mehelikke kohustusi ja kümnetele-kümnetele ootavatele huultele mõeldes hakkas tal lihtsalt pisut õudne.
Aga ikkagi, seltsimehed naised, meeskolleegide naistepäevamusisid vastu võttes hoidke huuled siivsalt koos, reied muidugi ka! Ilusat naistepäeva!:)
Pildil jagan naistepäeva-armu ainsale naisinimesele minu väikeses töökollektiivis.

Mõtte jõul

Sõitsin eile tööle, kõrvalreas veeres taksiauto Dacia. Mõtlesin veel, et nii väiksesse taksiautosse ma peaaegu ei mahuks, aga siis meenus üks lõunamaa-riik, mille lennujaamast linna poole kulgesin Reault Clio nimelises taksiautos:D Mahtusin sinnagi ära! Nuvot, et sõidame ja sõidame ja siis see Dacia kiirendab minu ette ehk siis teise ritta. Kuhu tal kiiret, mõtlen, aga ehk pöörab ristmikult vasakule. Ja veel mõtlen, et lauges kurvis sõidab selle kipaka ja kõrge auto kohta natuke liiga kiirest. Samal hetkel, mu mõte oli veel pooleli, keeras Dacia külje ette ja juht ei osanud või saanud enam midagi teha. Auto tegi pirueti ja kuna mina esimese järgneva autona olin õnneks jätnud piisava pikivahe, siis sain kenasti pidama. Minu tagasõitjad ka. Dacia-takso ajas end otseks ja sõitsime sõbralikult edasi. Jõuan parklasse ja mõtlen, et peaks tütrele helistama, sellele vanemale, et teed täna na libedad ja vaat, mis Daciaga juhtus, kui telefon heliseb ja kõne on siis kellelt - eks ikka seesama laps ise helistab ja tahtis mulle öelda, et teed on libedad, sõida ettevaatlikult:D Terve päeva jooksule ei julgenud ma rohkem ühtki mõtet mõelda, sest tundus, et kõik need lähevad täide.
Täna juba natuke mõtlen. Ühe ajukääruga.

Pildil vaatab kirjeldatud liiklussituatsiooni kena blond inimeselaps.