Hell Igor

 

 Nagu igal naisel on isiklik naistearst, peab igal inimesel olema isiklik hambaarst. Mul on selline suhe kikukangutajaga juba ligi kolmkümmend aastat. Möödunud nädalal, mure ilmnemisel, võtsin rumala peaga helistada hambakliiniku registratuuri. Peaaegu pandi kirja, sinna tahapoole. Katkestasin usina registraatori jutu ebaviisakalt ja teatasin, et toimetan doktoriga ise edasi. Arusaadavalt tegeleb hambaarst päevasel ajal leivatööga, mistõttu võtsin saata mure kokkuvõtvalt lühisõnumiga. Aga telefonis on see neetud speller ja nii moonduski minu "ige on hell" mitmetähenduslikuks "Igor on hell" tähelepanekuks. Selgituseks - ühe mu töömehe nimi on Igor ja eks töö asjus peetud kirjavahetusest urgitses usin telefon enda arust sobiva vaste välja - mis krdi Ige, ikka Igor, eksole!
Dentist sai murest aru ja loodetavasti saab ka ige terveks:)

Pildil kohendab doktor igeme hooldamiseks vältimatuid steriilseid põlvikuid, tema tegevust jälgib Igor.

Kunstniku külaskäik

   

 Saevõlur Anni Kablis! Esmakordselt! Kahjuks ilmus ta ilma oma hambuliste sõpradeta, oleks palunud kuusehekki kunstiks harvendada:D Paar tundi veini lonksates ja kaunite kunstide ja mitte nii kauni elu-olulise üle arutledes möödus kiiresti ja läinud Libliklind oligi!
    Meie salong ootab järgmisi üllatuskülalisi:)

    Pildil istuvad pingil mina (vasakul) ja Anni. Tagaplaanil grupp kiibitsejaid. Pilt näpatud Anni blogist, palun vabandust!

Magamistubades

     Vana Baskini seekordsel  suveetenduste trallil Ohtu mõisas osalesime nimelt magamistubades, õigupoolest "Magamistubades". Etendus lõppes stseeniga kuidas noor Trevor jäi keset kirehoogu oma abikaasa Sussu peal magama. Noored - ärge seda kodus järgi tehke! Samas oli teine tubli noormees külm nagu kala (jäik ei sobi öelda), kui ta saatuse tahtel esimese vaatuse lõpus Nele-Liis Vaiksoo mängitava vambi peale lamama sattus. Ma ei tea ühtki meest, kes teaks mõnda meest, kes Nele-Liisi peal lamades oleks nii külm (jäik ei sobi öelda). Aga loomulikult oli tal ka seljahaiguse vabandus nagu varnast võtta.
    Kui nüüd algusest alustada, siis hõbeheigiga croissant koos klaasi valge veiniga oli just paras enne seda etendust manustada - andis õige häälestuse! Kes iganes Ohtu mõisa etendusi söögi-joogiga teenindab, teeb seda väga hästi! Saal oli rahvast pungil, jooksuga toodi lisatoole ja mõned inimesed istusid suisa kardinate vahel ja kuulasid näitemängu. Meie jäime tükiga rahule - Ohtu suvekatest ehk "Aiapidu" oleks elamuse poolest samaväärne. Ansambel mängis hästi kokku, üllatas muidugi Nele-Liis Vaiksoo, pole teda varem sõnalavastustes näinud ja ka tandem Murel-Kilgas andis täiesti adekvaatse pildi inglaste pere-ja voodielust.

    Pildil üritab abikaasa minuga veel etenduse teemal mõtteid vahetada, aga paraku olen ma näitemängu tekitatud emotsioonidest ja vaimsest pingest nii kurnatud, et pagesin kohe meeldivate unenägude seltskonda.

Meresse, meresse!

   

Oleks Olja, Maša ja Ira aimanud, kui mõnus oli eilne tormieelne Kabli rand ja mahemõnus merevesi, poleks nad mingit Moskvat ihaldanud - ikka meresse!  Merde ei julge ju kirjutada - mõni frankofiil veel minestab. Kohe peale meresse marssimist algas torm, öösel veeres mööda õue kõik kinnitamata kraam ja sauna uks peksles kui liblika tiib tormis. Ukse panin kinni, liblikat aidata ei suutnud.

Pildil kolm õde  koos minu abikaasaga (vasakult paremale Maša, minu abikaasa, Ira ja Olja) Kabli rannas suvel 2017

Kommionu kolmapäev

 

 Kui tavaliselt jagan mina lastele kommi (peaks vist ennast üles andma), siis eile sain täitsa tundmatult lapselt šokolaadiassortii-palakese. Käisime Kaberneemes ilusat ilma vaatamas, meri oli vaikne ja sile, OKOs sõid ontlikumad kodanikud ja "Pootsmani" kohvikus nautis kena augustiõhtut kohalik rahvas ning mõni külaline, sealhulgas ka meie. Külalisi võtavad vastu kaks valget neljajalgset - Pootsman (suurem) ja Maša (emane) ning kohviku perenaine (nimesilti ei märganud). Konsumeerisime päris ehtsat rabarberimorssi, kaks pirakat vaagnat heeringa-kartuli-kodujuustu õhtusööki ja lõpetuseks manustasime kohaliku külatädi maitsva sõstra-beseekoogi. Koogi manustamise ajal astuski ligi kommikarbiga allameetrimees ja kui ma uurisin, et mis puhul kommi jagatakse, oli vastus sama lihtne kui küsimus: "Niisama" :) Tõsi, kommi jagati kõigile külalistele, aga karp ei saanudki tühjaks. Lisaks koerteparvele magas kogu meie eine aja kõrvalistmel valge kiisu, ei kartnud ta nelja hambaga kolli ega midagi.
   Pilt kohalikust kiisust on kommionu tehtud:)