Vana sokk

 


















    Poeg tegi, Jõuluvana tõi. Väga ilus, täpselt on tabatud mu okkaline loomus ja sammalduv
mõistus. Sarved on ka vägevad:)

Fra Mare, päev varem

   

 Kui piki sopamöllus maanteed loojuvale päikesele kississilmi vastu kihutades Haapsalisse jõudsime, hakkas juba hämarduma. Hämarduma kippus ka silme ees, kui Fra Mare retseptsiuuni-neiu minu broneeringu peale lühikest arvutiklahvide klõbinat tagasi letile tõstis, pastakaga saabumise-lahkumise kuupäevi torkis ja õrritavalt uuris, et ega ma ometi päevi segamini ajanud. Oi kurja, olimegi päev varem kohale saabunud kõigi oma mikrofonide ja kaameratega. Neiu ei kõhelnud, möllis meid tänaseks ümber ja ulatas muiates toavõtmed..
    Kunagise teeneka hotellitöötajana pean meie standardtuba kiitma - vähestes hotellides on vannituba nii heas korras, põrandaküte töötas, käterätitoru oli soe ja isegi hommikumantli vöö ulatus ümber kõhu!
     Spaa osa oli tasemel - saunad soojad, basseini kohal müristas ja vihmutas ning lebolas oli lõõgastav Haapsalu tulesid tuiutada. Kui millegi kallal vigiseda, siis riietusruumid olid ootamatult ahtad, rääkimata spaa duširuumist, milles on vaid 3+1 kohta ja kuigi rahvast polnud spaas palju, pidi nii sisenedes kui väljudes pesemisjärjekorras ootama.
    Õhtusöögi reserveerisime Bergfeldti restoranis ning taas pole nuriseda millegi üle, pigem vastupidi - roogade kvaliteet andis silmad ette nii mõnelegi Tallinna trendirestole. Pildil muskaatkõrvitsa supp singiga - super!
     Eelroana konsumeerisin kitsejuustu (ei teagi, kas Martini või Hollandi) pirnilõikudega, proual oli tohutu ports taignas küpsetatud lillkapsast. Verine Meeri oli ka ja see polnud mitte vaid viin tomatimahlaga:)

     Öö oli vaikne, koridoris häälekalt ringi ei kaaberdatud, seevastu hommikul läks mingi seltskond juba 7 paiku söögijärjekorda. Meeldib see, et Fra Mares on hommikubuffee avatud 11ni, saab pikalt nautida einet merevaatega. Lisaboonus on kalaroogade lett, mina eelistasingi klassikalisele singi-muna-friikad einele kalamenüüd. Desserdi osas oli üllatuseks pannkoogi-marmiit ja erinevate puuviljade valik. Lähenevate pühade puhul oli einestajatel võimalik ise piparkooke glasuurida, enamik krabas küll teenindaja poolt glasuuritud piparkooke.

    Soovitan soojalt, minu püsilemmikule Aqva Spaale jääb küll grammijagu alla, aga kindel teine-kolmas koht!

Lumm

     

    Viisin abikaasa arstile, häda oli akuutne ja häbeneda ei andnud. Registraator oli tõrjuva moega, nina paberitest tõstmata teatas ta prouale, et akuutsete hädadega tuleb otsida abi äkilise abi osakonnast, mitte vahetult eriarsti juurest. Abikaasa hakkas juba toolilt tõusma, nutuvõru suu ümber, kui ma tagasihoidlikult lähemale manööverdades surusin oma karvase lõua aknakesest sisse ja mesiselt naeratades teatasin, et eelmisel korral oli nii meeldiv teenindus ja kena arstitädi, et seepärast me nimetamata jäänud asutusse tagasi pöörasimegi. Ehk oli see minu hommikune lõhnavesi, üleeilne habemetüügas või Marlboro-mehe kähisev hääl (põdesin ka ise eelmisel nädalal veidi), aga arstile proua sai ja veel kõigi pääsetähe hankinute ees.
       Ei-jah, pole mu lumm kuhugi kadunud, tõdesin eesruumis põdurat oodates.

       Nagu lisatud pildilt näha, on abikaasa  nüüdseks juba heas vormis.

Taavile

   Juba aastal 1957 ilmutatud lastelaulikus nähti ette oravate saatus! Mis Nostradamus, ahh???