Selle aasta isikilikud mured ja rõõmud on tugevalt seotud vaenuliku naaberriigi tegevusega ja sestap soovin Kapuutini aasta kiirelt seljatada ning jänkukõrvade välkudes juba homme uude aastasse tormata. Seda, kui palju on Kapuutini klikk ja kaasaümisejad toonud kogu Vene maailmale ning veel laiemalt venelaskonnale, saab aru alles aastate või aastakümnete pärast. Tunnen seda ka omal nahal.
Kevadel, venelaste sissetungi alguses, alustas venelasest klient minuga vestlust eesti keeles, isegi kui ta seda ei osanud. Sõja arenedes ja vene sõjahäbi süvenedes on kohalik venelastest tellijaskond muutunud ülbelt murelikuks, aga märksa sõjakamaks. "Sajandi klient" Paldiski linnas, ingerisoomlasest venekeelne mutt (nimme ütlen nii) ja tema pojake, olid tõsiseks takistuseks meie tavapäraselt, tähtaegselt ja kvaliteetselt valmivale ehitustoodangule. Küll uuris pojake (nii neljakümnene töötu, lötakil olemisega kodune "laps") töömeestelt, et kas nad on ikka puhastverd venelased, küll kamandas ta torumees Genat astuma sammu tagasi - "minuga räägid vaid ukseläve tagant." Asi kulmineerus varguses süüdistamisega ning nõuka-aegse tsooni kogemusega Gena sai vaid suure pingutusega käed vöö vahel hoitud. Kõigele lisaks keeldub mutt tasumast arveid, nõudes kompensatsiooni "varastatud" vanaraua eest, rääkimata transpordiarvest - me ju puhtalt lõbu pärast rullisime talveteed kaks tundi päevas! Ja igaks juhuks kinnituseks - leping on kirjalik, digiallkirjadega, aastaid toiminud standardpõhjal. Tuttav advokaadiproua hõõrub juba rõõmust käsi:)
Tööliste resümee - sinna me enam ei naase, tulgu või garantii ja venelasest töömehe nõuanne mulle - ära enam venelastest kliente võta! Kaalun seda soovitust tõsiselt.
Nauditavat aastavahetust ja kõikse paremat Jänese aastat!:)
Pildil püüab Raspuutini habemega isajänes püsti hoida Kapuutini varjendi punaseks toonitud seina.