Raputus

    Ma olin kaua arvamusel, et ongi pure gold. A oi kurja - eila proovisin hamba all -  kõigest proov 583!!!!

    Pildil arutlemegi, kas sellise prooviga on võimalik edasi elada. Hambajälg peffelil on selgelt märgatav!

Kuidas naist üllatada

   

      Ärkad enne kukke ja koitu. Korjad põllult kohviube. Jahvatad käsikivide vahel.Mmmmmilline lõhn.....Paned värske vee keema, lisad portselankannu kaks kuhjaga kopsikutäit värskeltjahvatatud kohvipulbrit. Lased korralikult tõmmata. Kallad tassikesse, lisad rõõska koort. Asetad tassikese alustassile, kõnnid liblikana liueldes magamistuppa. Ükski tilk ei lähe üle ääre! Vaatad ukselt hellalt norisevat abikaasat, astud sammukese ligemale ja.....
     Kuramuse kassike on end jälle voodi veerde magama sättind, astud talle peale, kass kräunatab, lööb küüned-hambad su paljasse varbasse, röögatad, komistad ja....
     Sa ei jää vaatama, kuidas kuuma kohvi kaela saanud naine jahmunult silmi pungitab, kuidas Hiinast toodud lumivalged, eile voodisse pandud siidlinad pruuniks värvuvad, kass mööda kardinaid üles ronib, sest sa jooksed, jooksed, jooksed, jooksed.....

   Pildil mina, naine ja kassike eelmisel õhtul. Kõik on veel ilus....

Raviplaan

  

 Eskaleeruva puusavalu tõrjeks kasutasin Voltaren-kreemi (reklaami halb mõju), glükosamiini tablette (ettenägelik jõulukink eelmisest aastast) ja velotrenažööri (seda eelkõige kaalu alandamise eesmärgil). Nüüdseks on puusavalud taandunud. Mida teha, doktorid (välja arvatud dr. Watson) ja noorem meditsiiniline pesonal? Mida ära jätta, mida lisada, kuidas küll raviplaani muuta??

Pildil viskan vana  velotrenazööri majast välja. Uus trenažöör (vasakul) ootab ärevusega esimest trenni.

Päch ja Bart

    

      Linnas jäi silma suur reklaam - novembrikuus Kaarli kirikus Bach ja Pärt.
"Nii tore," pomisen omaette, "Päch ja Bart..." Voodiski tuli veel naeruhoog peale. No tegelikult pole mul suurte meistrite vastu mingit vimma, isegi mõtlesin "Aadama passiooni peale" Noblessneris.

   Pildil Päch ja Bart valukoja ees, publikut on - tõsi küll - vähevõitu!

Pärijad

    Isadepäevase traditsiooni kohaselt suunasin pärijad teatrisse - Draama väikeses saalis "Kõik on täis". Kuigi ise olin seda mõned aastad tagasi näinud, oli ka taaskasutus täiesti broo. Vanemal pärijal oli pärija-pärija lasteaias mardipäev ühendatud isadepäeva-üritusega ja ta jõudis napilt-napilt, keel ripakil vesti peal.
   Teplenkov rähkles mitme eest, sõna otseses mõttes. Ainuke jama oli kas diktsiooni või saali akustikaga - eelviimases reas läks pea pool tekstist kaduma. Erinevalt nii mõnestki kultuuriüritusest muutus etendus lõpu eel tempokamaks ja huvitavamaks, mistõttu lõpp saabus äkki. Nagu lõpud ikka.
Konjakipiisakese käristas sel korral välja noorem, aga maitses ikka nagu vana:D

Pildil kergitab alkoholivaba õlle purki pärija-pärija. Loomulikult isa ja vanaisade terviseks.