Kokkutulek

Konn käis kursa kokkutulekul. Meil on sihukesed annuaalsed 5 aasta tagant, vahepeal näeb pooli inimesi niigi ja veerand on sihuksed passiiv-kompulsiivsed:D
Veerand on lihtsalt passiivsed. Kahekümnest lõpetanust oli kohal 14, loen seda üsna heaks tulemuseks. Eelnevad üritused olid olnud alati mitmepäevased ja kaugemates kolgastes. Seekord pidasime Saunakülas ja see oli viga, sest passiivsed pääsesid pimeduse saabudes põgenema. Need pee-kaad oleks ka põgenema pääsenud, a kõht ei võimaldanud - ühesõnaga tuli oma isusid ja himusid orjata;) Ma orjasin oma himusid nii pikalt ja pidevalt, et kui kolmest sain koduvoodisse, siis liivaämbriga tegelane tuli alles kell 5 varahommikul, kui ma juba kahtlustasin, et Mati teeb luusi. Olin märgatavalt ülehinnanud vanade võitluskaaslaste joogi-ja söögimuret, üle jäi hangitust kindlasti pool. Nüüd on mul mullivett vähemalt kaheks kuuks:D
Atraktsioonid olid ka - külmavee-tõrs, millest väljaronivate prouade siivutu pildistamine kujunes meeskodanikke üldhaaravaks huviks (üksi meeskodanik muidugi oma varbakesi ja lillu-lallukesi märjaks ei teinud;) ja endisest pankurist ja nüüdseks rahvusvaheliseks meheks tõusnud tegelase erootilise massaaži praktikum. Kõik naised masseeris ära! Vahepeal puhkas veidi ülakorrusel ja siis lasi edasi! Võimas vanamees:D Veidi peatuti teemal, kas tema Penta mootoritega merekaatri 27 jalga on vähe või palju;) Viimati oli sama teema 20 aastat tagasi, kui kõvemad mehed kogunesid oma Volgade juurde autode olematuid lisasid demonstreerima ja Ladade omanikud kulistasid nurga taga niisama õllekest.
Ma nüüd puhkan natuke ja siis puhkan veel natuke, puhkamisest ei saa kunagi küll!
Homme hakkan mõtlema kokkutulekule:D

Pildil Konn tõrres. Pagana külm oli!

Viimne valss

Eile oli see kurb päev, kui tantsulapse viis aastat kestnud võistlustantsija karjäär sai läbi. Poiss-partner anti teisele. Hooaja lõpetamise puhul tehti viimased valsituurid, ühele tüdrukule jäid need ka viimseks, vähemalt selles klubis ja sel hooajal. Vana Konn sai ka jala valgeks - lapsevanemad käsutati lapsega tantsima. Muidugi tegin ma kõike valesti ja sain tantsulapselt riielda;)

Minu võitlus

Praegu on ju nagu suvi, eksole! Magan seega lahtise aknaga toas. Kuna aken on elava liiklusega tänava poole, jätan ööseks tuulutusele - on vaiksem. Magan siis rahulikult (väidetavalt valjuhäälselt), kui kuulen kurja summ-summ-summ suminat. Aknapraost on sisse pressinud kuri mesilind, aga ehk koguni herilane, linnapoisina ma neid suurt ei erista. Laman vaikselt, teesklen surnut. Siis tuli meelde, et kiletiivalised orienteeruvad inimese väljahingatava õhu järgi. Hoidsin natuke hinge kinni. Kuri mesilind sumises endise intensiivsusega. Kell oli viis varahommikul ja peaaegu olin valmis leppima mõttega, et minu laupäevane öö-uni piirdubki sellega. Siis tärkas minus võitleja - ikkagi reservohvitser - ja püsti karates otsustasin kiletiivalisele koha kätte näidata. Koht on õues, värskes õhus, sumise seal palju tahad. Tegin julgelt akna kohe päris lahti ja põgenesin magamistoast vetsu lootuses, et mutukas leiab ise tee välja. Mõne aja pärast tagasi hiilides oli toas vaikus. Süda hõiskas, kui akent sulgema tõttasin ja samal hetkel kuulsin voodi alt tuttavat porinat. Linnuke oli kavalalt sinna varjunud ja ründas nüüd alatult altpoolt. Kuidagimoodi saind ta mesitaru kallale läinud karu kombel käppadega vehkides aknast välja ja sel ööl ma enam värsket õhku ei hinganud. Isegi magasin peaaegu üheksani.

Illustreerival pildil kuri kiletiivaline, on ju hirmutav?

S-tähega asjad

Loetlen (mitte tähtsuse ega tähestiku järjekorras, lihtsalt niisama) - saba, seep, suudlus, sahmerdis, suuseks, saapatald, seakõrv, sisutühi, sookoll, stabiilne, sarvekandja, seevald, sodiaak, sebima, .....Täpselt nii palju neid ühe klahviklõbinaga saigi. Palju ise saad? A tegelikult kirjutan hoopis sõpradest, sest täna, kaunil kevadisel päeval, tekkis keset argipäeva sihuke tunne, et tarvitaks k-tähega asja. Kohvihimu tuli, koorega kohvi. Pöörasin Köögi ja Koogi pisikesse parklasse ja süda leekis meeletus õnnepalangus, sest kohvikusaal oli täiesti tühi. Lonksasin suurest tassist kodust kohvikest ja hakkasin helistama sõpradele. Üks ei vastanud, teine ei vastanud, isegi kolmas ei vastanud....Neljandale ma ei hakanud enam helistama ja palju neid sõpru meieealistel enam üldse ongi. Mõni on isegi surnud, rahu nende põrmule. Tuju läks kuidagi kurvaks, sest k-tähega asi ei kompenseerinud s-tähega asja puudumist. Lõpuks ikka üks sõber telefoneeris tagasi ja mõte, mis väärib blogisse raiumist on järgnev - sõpru ei ole kunagi liiga palju!

Pildil mõned mu sõpradest. Telefoni ei võtnud neist keegi....

Temperatuurilang

Hommikul Nõmmel +24 ja kerge paitav tuuleke. Sättisin enda Pärnamäele kalmistutuurile ja lisasin T-särgile igaks juhuks vestikese, nahkse sihukse - ei iial tea, mil kuri kopsutõbi külge võib hakata. Lasnamäel libises pilk välistermomeetri näidule ja oo õudu - see näitas +18 Mu nõrgale närvikavale oli liig iga saabuv kilomeeter, sest nii see temperatuur langeski - kraad kilomeetri kohta, umbes nagu keerutaks piki serpentiini kuskil Troodose mägedes pilvede poole. Pärnamäe parklas jäi näit pidama +14 juurde ja kaalusin tõsiselt kohe tagasi troopikasse naasmist. Tegin siiski kohustuslikud liigutused kiirelt ära, isegi seljaõnaruse sain märjaks ja tagasi Pirita kaudu. Sama fenomen - soojakraade tuli iga kalmistult eemalduva kilomeetriga lisa, Pirita teel tubli +22

Hakkan nüüdsest ilmapoisiks, kas mõni ilmatüdruk ei tahaks kampa lüüa? ;)

Illustreeriv pilt on Guardianist (vot nii!), Titiani pildil naised veel ei külmeta, a sel, kus istub ka Kim Catrall, on prouadel juba pisut jahe!

P.S Pornograaf läks rikki, ilmselt kuumast ilmast. Ootan montööri.

Kerged kokteilid

Kerged koktelid on - viin mahlaga (tavaliselt mandariinimahl, harvem õuna- ja peaaegu mitte kunagi apelsinimahl), vanakas shampaga ja rumm (Havana Club või Club 99) kokakoolaga. Mõnikord segati vanakat ka kuiva veiniga. Peeti (Solntsedar, rubtvaa, rubtvatsattvaa, harva ka gmzaa või izbaa) pandi ilma segamata.
Sihukesed nostalgilised mõtted liikusid mul peas, kui pärastlõunase Stari bistroos istus meie kõrvallauda kuuene kamp soome tädisid, kes kõigepealt tõid endale kuus pisikest Törley shampat, siis kallasid vargsi ringi piiludes ja omakeskis itsitades plasttopsidesse laua-alusest pudelist mingit liköörisarnast jooki ja peale topside tühjendamist teatas juhtlammas, et nyt juhlitaan ning lauda toodi koffi õlu:D
Nu i guljaajut, arvas seepeale mu torumees, ise kohvitopsi käes veeretades.
Nagu arvata võite, käisin jälle Imedemaal tööd nuhkimas.

Hoolimata lehte läinud luudade halast ja Koomas Toomase rõõmuks produtseerin äsja postiboksist saadud viilutatud poolpornograafi esimese argliku katsetuse (tuul oli kah nõrk, palun vabandust)

Pesapunuja

Tere! Pole nii ammu kirjutanud, et tuleb iseendale tere öelda! Kui ma oma töölaua taga konutades juhtun pead tõstma, näen kohe aknaklaaside taga, umbes kahe meetri kaugusel, jämedat õhuliini. Viiesoonelist. Eile kõikus sellel liinil varblane, kõrs nokas. Kõrs nagu kõrs ikka, aga nokka haaratud ebaproportsionaalselt, ikka vasakul tublisti rohkem kui paremal. Istus värbu õhuliinil ja pea kiskus vägisi viltu. Ikka vasakule. A kussa saad! Loodus kutsub ja sunnib - tõusis aga lendu ja vajus vasakule maa suunas. Kuidagimoodi ukerdas traadile tagasi. Nii mitu korda. Nokast kõrt kah lahti ei lasknud. Siis, suure punnimisega, sai koos koormaga räästaalusesse pesahakatisse, vooderdas pesakest ja lendas õhuliinile puhkama. Ma võisin lausa ette kujutada, kuidas tubli linnuke hingeldas. On ikka isastele koorem pandud - muudkui ehita ja ehita. Seevastu illustreerival pildil on pesapunumise okkalisele rajale asunud emaslind, mõned kõrred juba korjatudki!