Eliidi seas!

Käisin eile Helsinkis tööd otsimas. Sain ka:) Juba sinnasõit oli elamus - viimati käisin laevaga nö. jala üle lahe ei mäletagi millal. Varahommikust seltskonda oli huvitav jälgida - kokku ehk paarsada inimest suures laevas ja nendest julgelt 2/3 oli ennast läpaka taha haakinud ja tegid või teesklesid töötegemist. Mina ka muidugi:D Kuna objekt ei asunud sadamast kaugel, aga samal ajal oli kohtumine tellijaga lepitud üsna tiukka ajagraafikuga, siis võtsime kolleegiga takso, mille sabas tuli tubli 15 minti oodata - kah huvitav kogemus. Taksojuht oli jube jutukas ja sõiduks kulunud ligi poole tunni jooksul õnnestus tal minult välja kaubelda mitmeid ehitustehnoloogilisi nippe garaažipõranda valamiseks. Samas sain konkreetse tööpakkumise, absoluutselt hoolimata minu vastupunnimisest, et betoonitöö pole eriti minu firma ampluaa. Espoo nimelise küla lummemattunud tänavatel tiirutades jõudsime objekti juurde just tellija auto sabas. Tellija oli tore onu, vahtis mind pea kuklas (oli minust tubli pool meetrit lühem) ja korrutas kogu aeg, kui väga vajab Soomemaa Eestist pärit ehitajaid. Et ma olin jooniste põhjal juba eelpakkumise teinud, läks suhtlemine kiirelt ja libedalt ning kuna aega oli lõunase praamini veel üle kahe tunni, sõitsime kokku-ja alalhoidlikult tagasi liinibussiga.
Muidu oli kõik tore, ilm külm ja ilus nagu põhjamaine naine, aga teejuhataja must ja kuum nagu lõunamaa mees ikka. Soome neeger, noh! Soovitas meil maha ronida kaks peatust varem ja kui me peale umbes kahekilomeetrist ja pooletunnist matka Länsisatamasse jõudsime, olid jalad väsinud ja laeva lahkumiseni vaid tunnike.
A tühja tost, ma olen nüüd eliidi hulgas, sain Soomes tööd:D

Pildil betoneerib rühm Eestist pärit töölisi kinni kanalisatsiooni settekaevu, uputades sinna ka projektdokumentatsiooni (parempoolse kodaniku haardes) Kogu sebimist on tulnud kajastama põhjanaabrite kirjutav ja pildistav ajakirjandus.