Loetlen (mitte tähtsuse ega tähestiku järjekorras, lihtsalt niisama) - saba, seep, suudlus, sahmerdis, suuseks, saapatald, seakõrv, sisutühi, sookoll, stabiilne, sarvekandja, seevald, sodiaak, sebima, .....Täpselt nii palju neid ühe klahviklõbinaga saigi. Palju ise saad? A tegelikult kirjutan hoopis sõpradest, sest täna, kaunil kevadisel päeval, tekkis keset argipäeva sihuke tunne, et tarvitaks k-tähega asja. Kohvihimu tuli, koorega kohvi. Pöörasin Köögi ja Koogi pisikesse parklasse ja süda leekis meeletus õnnepalangus, sest kohvikusaal oli täiesti tühi. Lonksasin suurest tassist kodust kohvikest ja hakkasin helistama sõpradele. Üks ei vastanud, teine ei vastanud, isegi kolmas ei vastanud....Neljandale ma ei hakanud enam helistama ja palju neid sõpru meieealistel enam üldse ongi. Mõni on isegi surnud, rahu nende põrmule. Tuju läks kuidagi kurvaks, sest k-tähega asi ei kompenseerinud s-tähega asja puudumist. Lõpuks ikka üks sõber telefoneeris tagasi ja mõte, mis väärib blogisse raiumist on järgnev - sõpru ei ole kunagi liiga palju!
Pildil mõned mu sõpradest. Telefoni ei võtnud neist keegi....
2 comments:
Saada suurele sõbrale sõnum ,saad suve südamesse.
Sõpru on alati liiga vähe. Eriti siis, kui neid vaja on. Olen ise sedasama tundnud.
Seepärast mõtlesingi, et pakun iseennast sõbraks, mis see mulle ikka maksab. Ega see ei tähenda, et minagi telefoni vastu võtaksin, kui sa helistad. Aga siis sain aru, et see ei muudaks ju põhimõtteliselt olukorda. Kui juba selline mass sõpru, nagu pildil näha, ei suutnud su üksindust peletada, mis siis üks lisasõber päästaks.
Tundub, et viimane aeg on sul mõelda Näoraamatu peale. Seal pidi kõigil vähemalt sadu sõpru olema.
Post a Comment