Tuesday, October 5, 2010
Erinevatest meetoditest eesnäärmehaiguste diagnostikas
Helistas sõber, kõne ärev. Tema minemas perearsti juurde seoses seljanikastusega, aga sooviks teha ka eesnäärmeuuringu, ikkagi noorem keskiga. Mina jällegi tänu raskele saatusele ja lapsepõlves pidevalt pea peale kukkumistele sõprade silmis meditsiiniguru;)
"Kuidas see eesnäärmeuuring täpselt käib?" küsib sõber.
"Asi lihtne - üks näpp, üks auk ja kui hästi läheb, siis ka libestiga kummikinnas!" kinnitan sisimas itsitades.
"Ei...., ei-ei!" kuulen telefonitorust karjatusi. Aga täpselt nii see aastaid tagasi käiski. Mingit naudingut ma sellest küll ei tundnud:D Ikkagi oli tore teist meest kiusata.
"Seda pidi ju kuidagi vereanalüüsi kaudu ka kindlaks tehtama?" uurib murelik patsient.
No ikka saab. Seletasin siis ka alternatiivseid võimalusi ja mees läks rahunenult arsti juurde.
Tulemustest lubas teada anda.
Pildil doktor (kollases kitlis) sõpra eesnäärmeuuringuks ette valmistamas. Taustal grupp esimese kursuse meditsiinitudengeid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
sa oled ikka Stepihunt.
kas nad sulle siis ka helistavad, kui terved on?
Ikka helistavad - just lõpetasin pika kõne kursavennast kolleegiga:) Homme läheme jälle Veskisse jalga sirutama. Tule ka!:)
Post a Comment