Mina olen alates käesolevast kevadest motohaige. Täna hankisin esimese varustuse. Minu kiiver! Minu kindad! Obene on ka. Mitte päriselt minu, aga kasutusõigusega;) Motikaomanikuga käisin varustust valimas, eks ta naeris, kui mototõbine peegli ees erinevaid kiivreid proovis:D
Obeseload teen ka ja aga ma siis kiman.
10 comments:
Seda haigust nimetatakse keskeakriisiks :D
Aitäh diagnoosimast, armas Thela:D
Ehk saab ilma lõikusta läbi, ei taha kohe mõeldagi, millesse skalpell võidakse lüüa....
Kas teeme võidu? Mu garaazis 2 Suzukit.
Aga kas sul nahkpüksid on?
Neiu - mina kahe sukiga võidu EI jookse!
Biike - nahkpükse asendavad karvased jalad. Sobiv kõverus tsikli haaramiseks on ka saavutatud:)
Istun, kiiver peas ja nukkidega kindad käes ning unistan saabuvast suvest....
Kohtume siis Jõgevatreffil või kusiganes selleaastane kokkutulek ka ei toimuks! Minu tunned ära nahkpükste ja pringi tagumiku järgi ;)
Jajah. Kuivõrd naised on paraku oma arengus meestest endiselt ees, siis mind tabas see umbes kaheksa aastat tagasi, kui ma endale laeva ostsin ja rallit sõitma hakkasin, saavutades isegi mõned auhinnalised kohad, seda küll peamiselt naisosavõtjate vähese arvu tõttu :DDD. Õnneks toibusin ja nüüdseks on see jama tüsistusteta möödunud.
Oh...
Millist ravi sa saad? Oled statsionaaris või ambulatoorsel ravil?
Soovitan soojalt netist mõni saatusekaaslane otsida, ehk isegi sobiv temaatiline kriisiabi-grupp.
Hea sõbranna lõunamaalt - asutamisel on motoklubi MC Rõõmu, kõik gruupid-tagaistujad oodatud!
Palatikaaslasel-kaasasutajal on tsikkel nimega "Pannonia", tõeline rariteet!:D
Minu Yamaha on veel tehaseliinilt maha astumata, aga ma tean, et ta ootab mind kuskil.
Ja s6itmise-t6ve kohta peab ytlema, et kes pole lendamise r66mu kogenud, las roomab edasi rumalana. Niimoodi.
Post a Comment