Kalle Klandorfi neljas raamat kirjeldab Eesti seitsmekümnendaid ja üheksakümnendate algust üsna täpselt, küll spetsiifilise mätta otsast, aga seetõttu too raamat mulle silma jäigi. Olen minagi oma töö tõttu Hotellikoondises istunud pagunitega ja paguniteta meestega laua eri otstes, ajanud mööda tuletõrjetreppe taga kergete elukommetega näitsikuid ja valuutaspekulante, imestanud "tuletõrjujate" (kagebešinikute kattevari interhotellides) kõikelubatavuse üle ja nautinud noore mehena vaba pääsu (mis tol ajal polnud üldse mitte tavapärane) hotellide baaridesse-varieteedesse-kohvikutesse. Õnneks keegi mind mingitesse organitesse värbama ei tikkunud, küll aga tuli töölesaamiseks täita ports pabereid ja seetõttu ehk minugi kohta midagi eriarhiivides ka on.
Klandorfi jutustamisoskus on hea, samas tunneb ära, et nii mõnigi tegelane on lehekülgedele jõudnud otse elust. No kes siis omal ajal ei teadnud toda "Inturisti" tegelast, rääkimata "Viru" eriteenistuse vanast ja uuest juhist.
Lõpp tikkus pisut rabedaks, traagelvaierid tulid esile, aga tervikuna nauditav lugemine inimestele, kes toda aega mäletavad ja eriti veel neile, kes mingil kombel hotellindusega või eriteenistusega seotud olid.
Kirjastaja OÜ Cellarius, pilt Õhtulehe digiraamatu kodukalt.
3 comments:
Juba neljas?
Jah - ja alles neljandas osas jõuab Klandorf jutujärjega seitsmmekümnendatesse, mil kõik alguse sai.
Ma muidugi ei tea esimesest kolmest ka midagi! Aga küll ikka inimesed jõuavad ja tahavad!!
Post a Comment