Sõidan Paldiski objektilt linna poole, pea kurje mõtteid täis (sellest tuleb kunagi lugu ja raamatusse raiun nad ka, rsk.!), käed jäävihmasel maanteel roolimisest villis, kui helistab hea sõber:
"Kuule, sul konks on vä?"
Muidugi on mul konks, igal normaalsel autol on konks.
"Läheme toome tsikli ära!"
Mis mul selle vastu saab olla. Sõbral on antiiksele "Pannoniale" lisaks veel kaks "Riga" mopeedi, no küllap läks üks neist katki.
Haakisime käru taha ja liikvele tõmmates küsin motomehelt, et mis tsikliga juhtus.
"Ei midagi, ostsin uue," vastab too. Kohe tuli meelde tema mõne aasta tagune lugu, kui mees hankis endale kaks "Pannoniat" ja minu küsimuse peale, et miks kaks, vastas juba toona, et kui üks ei lähe käima, annan teisele vänta ja sõit läheb edasi. Ma vana nilbikuna tõmbasin kohe paralleeli naissuhetega, et noh - kui üks ei lähe käima ja edasi mõelge juba ise. Motomehe naine tundus akna peal järele lehvitades küll täiesti terve olevat.
"Kas abikaaasa teab," uurisin ettevaatlikult, sest tagasi pidime selle käru koos värske ostuga ja ka ikka kuidagi viima.
"Ei," kõlas lühike vastus.
Pildil tänane värske ost. Mul on täitsa kade meel, sest enda marodööriga sõidud jäävad nüüd juba kümne aasta taha.
3 comments:
Plastmassist mootorratas, pähh.
See on nii vana tsikkel, et selle tehasest väljaveeremise ajal veel plaste ei tuntud:)
Inimesed kollektsioneerivad igast põnevaid asju, miks mitte siis antiikseid mootorrattaid. Ma selles elus enam ei osta ega sõida, aga vaat see
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Bobber_(motorcycle)
Post a Comment