Lift

Pealkirjast meenub Ulfsaki monoetendus. Aga mina tahtsin kaevalda jälle Lasnamäe teemadel. Teeme Lasnas ühes korrusmajas pisikest remonti. Nii pisikest, et Kuradi kärbsed on sellega võrreldes lausa lihaveised, eksole. Tulen siis remonditööd inspekteerimast ja kavatsen ontlikult liftiga tänavatasemele laskuda, aga ei saa. Lift muudkui logiseb edasi-tagasi, aga minu juures ei peatu ja kui lõpuks peatub, vedeleb lifti põhjas arvata neljakümnene blond tädi ja vaatab mind kurbade-kurbade silmadega.
-On teil abi vaja?-küsin samariitlase kombel, märgates samal hetkel tädi käte vahelt laiali valgunud kange õlle(oli see Bock või ehk Disel, ei pand tähele) pudelit.
-Vajuta kaheksandale!-kamandab tädi pehmel keelel. No ma tal vajutasin. Läksin hoopis trepist alla. Üks väga lähedalt veresugulane, joodik mis joodik, elas kah kaheksandal korrusel. Las aga sõidab üles-alla.
Sealsamas juhtus lõbusam lugu ka. Parkisin autot ja kuradi kitsas on nendes Lasna sisehoovides, eriti sihukese laiemat sorti autoga;) Kuidagimoodi sain manööverdatud ja juhiust lahti lükates sain veel ontlikult välja, ei pidanudki kõhtu sisse tõmbama.
Astun reipalt ukse poole ja kuulen küll, et keegi muudkui hõikab, et maladoi tshelovek ja maladoi tshelovek. Ma muudkui tammun edasi;) Aga selgus, et mind hõigeldigi! Nimelt arvas üks kohalik onu (minust nii 5 aastat vanem ehk:D), et ma olin kõrvalparkijale liiga vähe ruumi jätnud. Ja oligi nii! Käisin siis kohendasin autot ja nüüd mahtus minu ja kõrvalparkija vahele juba tubli Harley paksune motikas. Või siis vanemat tüüp sapakas.

Pildil kodanikud liftisabas. Lift on veel pikalt hõivatud.