Kunagi polemiseeriti kodumaises meedias selle üle, kas Lenin oli seen. Mina jõudsin öise mediteerimise tulemusel järeldusele, et naine on seen.
Kodumetsas pole kunagi häid seeni.
Heade seente otsingul võib eksida kodust üsna kaugele.
Väikesed seened on reeglina paremad kui suured.
Noor seen mekib vanast ja tohletanud seenest märksa paremini.
Võõrasse metsa minnes paneb mees alati kummikud jalga!
Pole sugugi haruldane, et seeni otsma minnes satud rästiku otsa.
Mida suurem ämmatoss, seda rohkem tossu.
Puravikus ei pettu kunagi.
Mõned seened on väga mürgised.
Teisest mürgiseenest jälle saab peale kupatamist päris söödav.
Palju erinevaid seeni ühes korvis tekitab suure segaduse.
Seenele on kõige õigem minna üksinda.
Kui seenemetsas ära eksid on kõige kindlam ühte suunda hoida – ükskord jõuad metsast välja niikuinii.
On seeni, mis tekitavad lausa narkootilist uima.
Enne kasutamist tuleb seened korralikult pesta ja puhastada (lõikumisest ma parem ei räägi).
Kas te, kolleegid, olete ka seenesõbralikud
Pildil puravik kaugest seenemetsast.
No comments:
Post a Comment