Tallinn Restaurant Week rõõmustas sel aastal rekordarvu osalevate restoranidega - tervelt 57! Valisin Telliskivi asumist La Tabla nimelise koha Ladina-Ameerika köögiga. Kohakese köök asus kõigi einestajate vaateulatuses, kolm poissi ja üks onu askeldasid, pead märjad. Saal oli rahvast täis, kümmekond huvilist saadeti meie seal olles ukselt tagasi ja paluti tulla järgmisel korral. Menüü:
Trio
Värskelt tehtud guacamole, tomati salsa, oapüree koos omatehtud tortilla laastudega
Üsna külmaks jättev eelroog. Tortillad olid tuimad ja tomati salsa liiga vesine.
Ceviche
Valge marliini ceviche bataadipüreega
Suurepärane makrelli-laadne marinaadis kala! Hiljem lugesin, et toda Atlandi kala võrreldakse maitselt vasikalihaga. Mulle kui gurmee-ignorandile jättis küll pigem heeringa mulje. Bataadipüree oleks võinud ehk mitte nii magus olla.
Churrasco con chimichurri
Musta Anguse flank steak koos chimichurri, ahjukartulite, tsitruse-fenkoli-peedi-koriandri salatiga
No siin klappis absoluutselt kõik! Uskumatult hõrk liha (medium) , maitsesin eriti pisikeste ja õhukeste viilakatena.
Pasión de chocolate
Hõrk šokolaadikook maasika-kookoshelbe salsa ja rabarberimoosiga
Kõrvallaua prouale maitses rohkem kui mulle, aga midagi ette heita ka pole. Kohvi ei jaksanud võtta.
Lisaks manustasin pitsikese külmutatud klaasiga Smirnoffi, kaaslane leppis pokaali tummise veini ja kodumaise heleda õllega.
Teenindus oli ehk isegi pisut pealetükkivaltki personaalne, sisseviskaja-laudapaigutaja vestles vabalt lisaks köögi-joogi küsimustele ka muudel päevakajalistel teemadel.
Järgmisel aastal oleks huvitav visiteerida mõnda valgete laualinadega restorani.
Pildil liha, must angus. Aga ma oma taimetoitlasest tütrelt nüüd saan!
4 comments:
Mis loom see Must Angus siis tundus olevat? Veis või piison või ...? Oeh, ja ma ei tea sedagi, missee "flank" tähendab, chimichurrist rääkimata :) Pean ikka enne kõvasti kuiva trenni tegema, enne kui peentesse restodesse minna võin ja menüüst endale meeldiva roa oskan valida.
Armas Bianka, proovi kõigepealt koduses köögis hakkama saada! :P
Oma köögis tunnen ma ennast kindlalt ja see isevaaritamise periood hakkabki vist otsa saama. Kuigi arenguruumi ju oleks... Aga kui otsustasin väljas süüa ehk eile Tartus Püssikas õhtustada, sain elamuse osaliseks. Söök jäi mul paraku proovimata, sest kui sõbrannaga õlut tellisime, ütles kelner, et kui süüa soovite, siis tuleb arvestada 45-minutilise ooteajaga. Mina rõõmsalt vastu, et pole midagi, selleks ajaks just ongi meil õlu joodud. Seepeale selgitas kelner, et kõigepealt kulub 45 minutit, et mu tellimus koka ette jõuab, ja siis hakkab ta alles seda sööki küpsetama... Ei-noh, jõukalt elame, ka Eestimaale (ja mitte üksnes Tallinna) on jõudnud aeg, et ilma ette reserveerimata ei saa midagi, nagu New-Yorgi parimates restoranides ;)
Me käisime Bollywoodis. lõunal. oleks tahtnud ka Farmi õhtusöögile jõuda, aga läks luhta see plaan.
Tagantjärele mõtlen, siis tore, et sai käidud, aga tagasi sinna tõenäoliselt ei läheks, aga ehk oli lihtsalt š*** päev.
Post a Comment