Poeg sai tööle. Kohe päris tööle ja kohe panka. Esimese töönädala edukaks lõpetamiseks kutsusin ta Radissoni õhtusöögile. Poeg oli tagasihoidlik - leppis hiidkreveti pitsaga. Lisaks krevetile oli ka pitsa ise hiiglaslik ja ilmselgelt ka maitsev, koju Arturile ei jagunud midagi. Mina pugisin beefi, palusin küll küpse, aga seest oli mahedalt roosakas ja mahlane. Kaste oli parajalt vürtsikas ja garniiri rohkelt. Kuigi ma pole kunagi mõistnud, miks nad nimetavad seda hotelli esikut Seasons restoraniks, siis maitseelamuse saab sealt korraliku. Nüüd jääb uneleda hommikusöögist, seda paraku üsna jahedas toas. Viimati oli standardtoas radikas ka, äriklassi toas on seda peetud ilmselgeks luksuseks:D
Lobbys klimberdab õhtul mingi rastapats, muigutan juba huuli aromaatse rosinajoogi järele:)
Nagu lugejad mõistavad, oli kogu eelnev jutt vihakõne, aga vabandust ma ei palu!
Pildil turist Venemaalt pidamas hotellis valitsevatest ebainimlikest tingimustest nördinuna viha-ja ässituskõnet.
Revolutsioonileek on hõõgvel!
No comments:
Post a Comment