Täielik nostalgialaks, täpsed ajastudetailid, visuaalne õhkkond, ka poisid mängisid nagu oleksid ajamasinasse sattunud. Helsingi linnavaated meenutasid mu enda esimest käiku Soomemaale, suu ammuli mööda linna kolamist, markade näppude vahel veeretamist ja seda õiget "lääne" tunnet. Väliseestlusega mul vahetu kokkupuude puudub, mistõttu Stockholmi Eesti Majas toimunut ei oska hinnata, aga äpardunud ärimehest soomlasest onkel oli täpne koopia minu esimesest soomlasest "äripartnerist" - jutumärgid seepärast, et minu oma põhiline eesmärk oli töö meie kaela sokutada, ise Eestis joomas ja hooramas käia ning tööde eest tehtud raha "õiglaselt" jagada. Õnneks ei kestnud toonane partnerlus kaua. Samamoodi ei kestnud kaua meie filmikangelaste hõlpelu, kes läks kinni, kes läks kasti, mõnest sai ka inimene. Hea film, täiega meeldis. Kui möödunud aasta eest nomineeriti Ruumeti "Päevad...", siis loodetavasti läheb filmil "Sangarid" sama hästi või pareminigi veel, sest minu arvates oli Ruumeti teos märksa nõrgem.
Pilt aastast `77 - valmistun paati põõsast välja tirima, kohe põrutan üle lahe, enne võtan veel julgust!
2 comments:
Nõus sinuga, et hea särtsakas film. Mulle meeldis "Päevad..." ka, kümnend oli teine ja käsitlus ka. Vaatan kõiki Eesti filme ja päriselt pettunud pole olnud viimasel ajal üheski. Kinost ära pole tulnud.
Pimedast kinost ei julgegi ära hakata minema, teaater hoopis teine teema!
Post a Comment