Linnuküla resto

     Neiu elluastumise-puhune õhtusöök toimus Linnuküla restos. Tegu kunagise elumajaga, mille esimesele korrusele, kõrge kivisokli peale on rajatud kahe saalikesega söögikoht. Menüü on lühike ja ka sellest polnud kahjuks võimalik tellida kolme rooga. Tegime kolmekesi erinevad eelroa valikud ja parimaks osutus hirve tartar - värske ja õiges koguses vürtsika maitsega liha garneeritult samblatuustiga.

 Minu häärberi salat oli kurvalt kuiv ja mittemidagiütlev, neiu leivamäärded enam-vähem .
Pearoaks soovisin põrsast, seda kahjuks polnud, pidin leppima pardiga, mis osutus väga heaks sundvalikuks - parajalt pehme ja mahlane linnuliha, krõmpsud lisandid (pirn ja fenkol) ning äärmiselt maitsev veinikaste. Saatsin poiss-kelneriga kokale tervitused sellise maitseelamuse puhul.

Teenindus polnud parimate killast,  meid teenindanud noormees unustas meie tellitu (kuigi kirjutas usinalt üles),  võttis vastu tellimuse kuigi polnud kursis, et tellitut pole võimalik valmistada ja kõige tipuks ei töötanud makseterminal ühegi proovitud kaardiga ning pidime arve maksumuse sularahas kamba peale  kokku kraapima.
    Nagu pildilt näha, jälgivad lauda toodud parti kaks näljast lindu ja aknast paistab  mingi kuuri räämas nurk.
    Kokkuvõtvalt - viipallisüsteemis neli miinus. Läheks uuesti küll, eelkõige koduse atmosfääri ja maitsva pearoa tõttu. Soovitan lugejatelegi!