Äsja kaheksakümneseks saanud vana mees väsis ära. Istus oma lemmiktugitooli ja lahkus vaikselt, kellelegi tüli tegemata. Kiirabi käis ikka ka, elustama ei hakanud, kutsus hoopis "valge kaubiku".
Tulid naksid noormehed, panid lahkunu kanderaamile, tirisid rihmad pingule ning astusid asisel sammul korterist välja. Kui lahkunu pojad pakkusid abi kanderaami tassimisel (mees oli siuke toekamat sorti, üle saja kilo), siis spetsialistid keeldusid, kutsusid lifti, esimene kandja astus sisse, tõstis kanderaami esimese otsa püsti, teine koogutas maha, toetas tagumise otsa lifti põrandale ja poetas ka ennast surnu kõrvale. Nii nad kolmekesi alla sõitsidki. Ma kujutan ette esimesel korrusel lifti ootava kodaniku nägu, kui liftiuste avanedes näeb ta sel kolme meest, kaks kõhnukest ja üks tüse, kaks elus ja üks surnud, aga kõik kenasti trimmis ja vertikaalis.
Tunnistan, et lahkunu pojalt sellisest transpordiviisist kuuldes ajas lugu kogu lahkumise traagikast hoolimata mind ikkagi ka muigama.
Head teed, Peet!
7 comments:
Kummaline jah, kuidas teatud ametites kaup/teenused muutuvad milleksi muuks. kui ma omal ajal valuutavahetuses töötasin ja sõna otses mõttes miljoneid sõrmede vaheltnagu paberilipakai läbi lasin, oli seejuures täiesti null emotsiooni, see polnud sellel hetkel raha. sama vist nede meestega, inimene nagu last.
aga nii, kui ukse selja taga kinni lööd ja eraellu astud, on kohe jälle raha ja inimesed.
Ma olen sellele palju mõelnud, et kuidas see nii ikka toimib.
Kui meenutada minu isa surnukeha vedu kakskümmend aastat tagasi külmal märtsiõhtul lahtise veoauto kastis, siis on lifti-juhtum muidugi edasiminek:)
Aga tõsiselt - sellisel ametikohal aitabki rutiin toime tulla, emotsioonide seljas kaua ei ratsuta.
Mitte väga ammu oli saade kodulinna matusebüroost ja kadunukeste transpordivõimalustest. Selle taustal tundub liftilugu väga OK. Pluss eluterve huumor. Võib olla tulevikus tuhastatakse pilvelõhkujates sündmuspaigal. Tehnoloogia areng.
Jah, Emmeliina, ei oska öeldagi, kas tulevik on hele või tume:)
Meie igatahes oleme elanud ja elame ilusal ajal!
See, kuidas meie maised jäänuseid
utiliseerida on meie vallavalitsuse
laua jätkuvalt, matta pole kuhugi.
Veider olukord, surnud juhivad valda.
Sündmuspaigal tuhastamine on küll huvitav idee... Aga kui peab lahkama? Hm, portatiivne MRT rõngas ja portatiivne... annihhilaator?
Post a Comment