Mu hea sõber, tuntud spordihärg, mitukümmend aastat erinevatel rahvamaratonidel osaleja üle ilma (olin tema veepoiss kakskümmend aastat tagasi Helsingi maratonil) kurtis paar viimast kuud väsimust. No aastaid ka juba, lohutasin pensionärist harrastussportlast. Too rehmas käega ja läks....vist jooksma. Sel aastal osales muidugi Tartus nii suusa-kui jooksumaratonil ja rullis lisaks veel uisku.
Paar nädalat tagasi helistab ja kurdab naeru pugistades, et Pässa rabas trenni tehes kukkus ja sai näo kriimuliseks. Pika pinnimise peale tunnistas, et vist oli ikka sedapidi, et enne läks pilt eest ja siis kukkus. Kamandasin teda kohe arsti visiteerima, aga kus tema...
Eile saatis sõnumi, et on infarktiga Pärnu haigla intensiivis. Pärast naine täpsustas, et vana juurikas oli juba nädala jagu väsinud olnud, viimased päevad ka rinnakuvaludega võidelnud, aga arsti juurde minemast keeldunud, võttis hoopis kätte ja sõitis Pärnusse, tütre maja kõpitsema. Eelmisel ööl ei lubanud valud enam ei magada ega hingata, sõitis ise Pärnu EMO-sse. Tema on kolmas infarktiga kursavend.
Inimesed, hoidke tervist!
Pilt spordihärja noorusajast - väsinud sportlane istub voodil, konkurent seob naglipaelu, tagaplaanil lähtekohtunik.
2 comments:
Need mehed vajavad tugevaid naisi, kes neid õigel hetkel arsti juurde lohistaks.
Abikaasaga on spordihärjal natuke....keeruline. Aga see-eest on tütar doktor - ikka kohe peaaegu arst juba, konsulteerib kaugjuhtimise(Kagu-AAsiast) teel.
Post a Comment